Hirvo Surva

Hirvo Surva (sündinud 2. juulil 1963 Kohtla-Järvel) on eesti koorijuht.

Intervjuud

["Lauljad toovad mulle liha ja munad, mis palka ma ikka oma töö eest saama peaksin." See lause ühe Paide dirigendi intervjuust "Aktuaalsele kaamerale" oli Hirvo Survale äratuskella eest.] Me elame endiselt keskaja naturaalmajanduse tingimustes. Samas on teada, et vähem kui kümne aasta pärast ei jätku meil enam koorijuhte, sest vanad kaovad eest ära, noori aga selline eluviis ei motiveeri.
Õnneks hakatakse vaikselt aru saama, et see on tõepoolest päriselt ka töö. Entusiastidele, kes kõige kiuste meie rahvuskultuuri alustalaks olevat kooriliikumist elus hoiavad, tuleb tagada ametlik inimväärne sissetulek.
[Dirigentide sotsiaalsete garantiide läbirääkimistest:] Nii kui ühe ministriga saime jutud selgeks räägitud, kukkus valitsus ja uuega tuli kõigega otsast alustada. [---] Kõik on võtnud tohutult aega, sest see on paljudele keeruline ülesanne – seni on üsna suures hulgas makstud ümbrikupalka, dirigentidel ei ole isegi töölepinguid. Tegeleme nõustamisega ja küll kõik paika loksub.
Ma loodan, et uus süsteem annab noortele tulevikuks kindluse ja toob nad dirigeerimist õppima. Ega aktivistid ole kusagile kadunud – kel pisik sees, töötab edasi. Aga laulupeo traditsiooni jätkumiseks on oluline uue põlvkonna kasvatamine.
[Laulupeoliikumisest:] Niimoodi hoitakse kogukonda ja tekitatakse ühine meel ning ühtsustunne. Lisaks luuakse tasakaalupunkt, sest inimestele on teada koht, kuhu tulla ning keegi, kes nendega tegeleb. Sellega omakorda ravitakse inimeste hingi.
Laulupeo rongkäiku tahavad kõik oma valla lipu alla kõndima tulla, aga vahepealne aeg? Koorid ei ole riiulifirmad, mis laulupeoks välja tõstetakse. Tuleks aru saada, et peame ühiselt panustama. Lisaks ei saa ma üle mõttest, kas kõige eest ikka peab kultuuriministeerium hoolitsema, äkki tuleks pilk pöörata hoopis sotsiaalministeeriumi poole.
[Surva teeb ettepaneku, et omavalitsused võiksid kaardistada kohalikud inimesed, kes võiksid pensionile minejate asemel koorilaulu vedada:] Nende asemele tuleks leida noored tegijad, maksta neile stipendiumi, meelitada elamispaiga ning kindla töökohaga. Küsimus on ju kestvuses. Viimane aasta on näidanud, kui kultuursed on meie inimesed. Nad janunevad kontsertide ja teatrietenduste järele. Kultuur on kõige rohkem kannatanud. Lihtne on midagi ära kaotada, taastada aga väga keeruline.
Kui noortest rääkida, siis nende väärtushinnangud on paigas ja pole nad nii hukas midagi. See seltskond, kes laulab või tantsib, jõuab veel ka sporti harrastada. Nemad on harjunud lapsest peale ise logistikaga tegelema ja võtnud oma tegevuste eest vastutuse.
Sa ei tohi oma kollektiivi alt vedada ja koorist saavad nad endale sõbrad kogu eluks.
Kui tahad, et üldse midagi sünniks, tuleb luua turvaline keskkond, kus neil on hea olla ja kuhu nad tahavad tulla. Karm tuleb mõnikord olla, aga siis ausalt karm. Ma vihastan ka, aga poisid teavad, et kahekümne sekundi pärast on äike kadunud.
[Dirigendi vastutusest:] Iga mu sõna ja liigutus ju loevad. Vastutame me kõik, kes me seal süsteemis töötame. Aga kui midagi juhtub, vaadatakse ikka mulle otsa. Keegi peab olema see lõplik vastutaja.”
[Varasemate dirigentide mälestuse hoidmisest:] Meelespidamine on tähtis ja minu märksõna on ka hoolimine. Ennast ei pea esile tooma, vaid nägema kõrvalolevaid.
[Meenutades Roman Toi 100. sünnipäeva 2016. aastal Kanadas, kui talle rahvusooperi poolt kingituseks taktikepp viidi:] Ma palusin tal dirigeerida Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". Ta tõusis selleks ajaks ratastoolist koori ette püsti. See oli nii emotsionaalne moment, et poisid ei suutnud laulda. Sellised hetked jäävad neid saatma terveks eluks ning neist ei saa tulla halvad inimesed.
[Rahvusooperi poistekoori tulijaist:] Otse tulijal peab olema väga hea häälematerjal ning nooti tuleb tunda. Kõige olulisemaks pean ma siiski musikaalsust, kõike muud saab arendada.
[Häälearendusest koori repertuaari valikuga:] Kui hooaja lõpus poistelt uurida, mis neile aasta jooksul kõige rohkem meeldis, siis tuuakse alati esile see, millest oli kõige raskem läbi pureda.
Teksti muusika taga pean väga oluliseks, see on vokaalmuusika alus. Eesti keeles laulmine ei ole lihtne. Seetõttu alustame teksti lugemisega, õpime rõhuasetust ja tajume fraaside teket. Lisaks tuleb näiteks vaimuliku muusika puhul sisu lahti seletada, sest laulja peab teadma, millest ta laulab.
See tuleb ruttu välja, kui sul südamest midagi anda ei ole, ning publikule valetada ei saa. Tehnilised ja teoreetilised teadmised on võimalik juurde õppida. Tihti öeldakse, et õpilased lähevad oma õpetaja nägu. Ma ei tea, kas see dirigentide puhul just kõige parem on, oluline on leida ikka oma käekiri ja minek, aga väärtusi, mida õigeks pean, tahan küll edasi anda.
Täiskasvanud on valmis, lapsed aga pehmest savist, mida annab voolida. Seal ei mandu ma inimesena ära, sest olen kogu aeg muutumises – uued lauljad tulevad ju peale. Kohati tundun endale küll dinosaurusena ja mõtlen, kaua ma sellega veel tegelen. Nii palju peaks endal tarkust olema, et õigel ajal mantlipärija leida. Mõtteid sel teemal ikka on.
[Pensionile minekust:] Millal meie erialal see aeg üldse tuleb. Nii kaua kui vaimu ja tahtmist on, ma oma asja ajan.
[Väsimusest koroonapandeemia tuleku eel:] Ma lihtsalt ei jaksanud enam, aga ära öelda ka ei osanud. See aeg tõi kaasa uued tahud ja teadmise, et tänu tehnikale on võimalik isegi kooriproove kusagil looduses teha. Inimkond tõmbas küll pidurit, isegi õhk ja veekogud läksid puhtamaks, aga praegu paistab, et ega see mõtlemist muutnud.
Maapoisina hakkan nagu juurte juurde tagasi tulema ning tunnen end siin märksa paremini kui linnas. Kui ikka korraks paned käe mulda, kuuled linnakära asemel käo kukkumist ja partide prääksumist, on süda kuidagi rahul.
Minu lemmik on endiselt Queen. Lisaks olen päris palju hakanud aega barokkmuusika seltsis veetma. Barokk – rock – siin on ju mingisugune seos.
[Üksiolekuvajadusest:] Seda aega tuleb võtta. Kui ma varasemalt tahtsin ringi sõita, siis ega ma nüüd kodust kusagile kipu. Terve elu olen selle nimel vaeva näinud, et endale nüüd nii heas energiaväljas asuvat nurgakest lubada.
[Koroonapandeemia mõjust kultuurile:] Muretsemine ei aita, tegutseda tuleb. Minu suurimaid eeskujusid selles vallas on Tõnu Kaljuste, kes igal rindel ideid pillub ja need ka ellu viib. Aga selliseid inimesi ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt, neid tuleb väärtustada ja neile tuleb teha pai.
Alles minu vanuses tekib selline küpsus, et hakkad üldse aru saama, millega tegeled. Selleks on aga olnud vaja võtta aega. Lisaks mõtlen ma tänuga, milline õnn on jälle olla inimestega koos: harjutada, laulda, viia midagi ellu ja pakkuda teistele. Nüüd tahan ma pühenduda ka oma lapselapsele ning olla hea vanaisa.
- Hirvo Surva, intervjuu: Kirke Ert, "Hirvo Surva: Muusikas on vaja südame ja mõistuse koostööd", Muusikaelu, 21. juuni 2021

Välislingid