Mine sisu juurde

Joel Brouwer

Allikas: Vikitsitaadid

Joel Brouwer (sündinud 1968 Grand Rapidsis Michigani osariigis USAs) on USA prosaist, luuletaja, kriitik ja esseist.

Luule[muuda]

Pärast hommik otsa töötamist eri tubades
ütles ta, et läheb linnabasseini,
ja tema, et jalutab jõe ääres
natuke aega, kuni nad kohtuvad lõunaks
tomatite ja juustu juures. Tegelikult läks ta
Hotel du Panthéoni fuajeesse,
lugema Herald Tribune'i ja jooma tassikest
iiri teed, mis talle meeldis, ja tema
väiksesse St Médardi kirikusse. Paar
kitlites vana naist põlvitasid esimeses reas.
Ta istus taga, koos joodikutega või üksi.
Ja lõunal ütles ta, kohutav, bassein
oli täis algkoolilapsi
või lahe, see kõik oli minu päralt. Ja tema ütles,
praamitäis austrikarpe. Siis vaikne seks,
kardinad tõmmatud ette, kaitseks
keemiatudengite vastu, kes tegid katseid
majas üle tee. Täpsuse ja vajaduse
järjestikused triumfid. Õhtuti
meeldis neile lasta šampanjakorke üle tee, labori
suurtesse hämaratesse akendesse. Kujutledes hiiri
võpatamas oma puurides, kujutledes katastroofi.
Pöördudes kergendusega tagasi oma kasvajate juurde.


Igal hommikul väikses valges majas
jõe ääres äratas neid pesukaru,
kes kraapis põranda all või kolistas
ahjus. Nad ei rääkinud sellest.
Seeasemel ütlesid nad, et on suurepärane päev,
et korjata mäel mustikaid, või et oleks tore
matkata vana klaasitehase juurde.
Nad hakkasid rääkima mitte lihas,
vaid jõupaberis, mille lihunik selle
ümber keerab. Jõupaber räpaste
ajakirjade ümber. Nagu räpased ajakirjad,
järgisid nemadki vaid asjade piirjooni: siid
naha ümber, nahk lihase ümber, lihas
luu ümber. Mis on luu sees? Üdi? Nende kahvlid
on nii väikesed ja nürid. Nagu nukunõud. Nukke
ja loomi saab eristada, sest loomad
on tehtud lihast. Paljud ka söövad seda.
Lõvid on huvitavad. Lõvid ei söö
tapetud loomade liha kohe, vaid esmalt
lakuvad ära vere, kuni liha on kuivanud
peaaegu valgeks. Valgeks, nagu väike maja
jõe ääres, kus nad tol suvel olid.
Valgeks nagu üleni tuhane pesukaru,
mustad silmad põhjatud, täis eredat viha.