Gravitatsioon

Kahedimensiooniline aegruumi kõveruse analoogia

Proosa

• Et üks keha tõmbaks teist ligi ilma mingi vahenduseta, on tõesti [---] vastuolu: sest see eeldab mõju milleltki, mida ei ole.
  • Samuel Clarke (Alexander 1956: 53)

• Et üks keha mõjutaks teist kaugelt läbi vaakumi ilma millegi muu vahenduseta, mille kaudu nende mõju ja jõud võiks ühelt teisele kanduda, on minu jaoks nii suur absurdsus, et ma ei usu, et ükski filosoofilisis asjus kompetentselt mõtlemisvõimeline mees eales selle lõksu langeks.
  • Isaac Newton (Cohen 1978: 302–3)

• Lõpuks, kui katsete ja astronoomiliste vaatluste põhjal üleüldiselt ilmneb, et kõik kehad Maa ümbruses tõmbuvad Maa poole; ja seda kooskõlas aine hulgaga, mida nad igaüks sisaldavad; et Kuu tõmbub samuti Maa poole vastavalt oma aine hulgale; ja kõik planeedid vastastikku üksteise poole; ja komeedid samasugusel viisil Päikese poole; siis peame selle reegli kohaselt üleüldiselt tunnistama, et kõik kehad on varustatud gravitatsiooniprintsiibiga. Sest nähtumustest tulenev argument järeldab kõigi kehade universaalset gravitatsiooni tugevamini kui nende läbitamatust, mille kohta taevastes regioonides pole meil katseid ega ühtki laadi vaatlusi. [---] Mitte, et ma väidaks gravitatsiooni olevat kehadele olemusliku. Nende vis insita all pean ma silmas ei midagi muud kui nende vis inertiae'd. See on kõigutamatu. Nende gravitatsioon kahaneb, kui nad Maast kaugenevad.
  • Isaac Newton, "Principia" kolmas raamat "De Mundi Systemate" ehk "Maailmasüsteemist" (1729, lk 270–271)

• Astronoomia räägib meile Päikesesüsteemi imedest - igavesti pöörlevaist planeetidest, nende liikumiste kiirusest ja kindlusest, planeetide ja tähtede vahelistest kaugustest. See ennastab hämmastava ja imelise täpsusega varjutusi, komeetide nähtavust Maal ja tõestab vääramatut gravitatsiooniseadust, kuid on täiesti vaiki Jumala olemasolu teemal.
  • Ernestine Rose, cit. via: "Ernestine Rose: A Troublesome Female", American Atheists/Internet Archive, 2008

• "Aga imelik asi, et nad maha ei kuku!" hüüdis ta ja vaatles gloobust igast küljest.

"Kuda maha ei kuku? Kes?"

"Noh, nagu need, kes seal all elavad, need ameeriklased või kes nad on. Nemad käivad ju jalad ülespidi, nagu kärbsed laes. Kuda see tuleb, et nad maha ei kuku?"

Vipper seletas, mispärast maakeralt keegi maha ei kuku. Maakeral olevat jõud või magneet, mis kõiki asju enese poole kisub; seda võivat teine juba sellest näha, et õhku visatud kivi ikka maa peale tagasi langeb.

"No aga ameeriklased käivad ikke jalad ülespidi?"

"Ei käi. Siin ei ole ülespidit ega allpidit. Kui sa lõngakera nööriga lakke kõlkuma paned, siis võid sa näidata, et siin on alumine ja siin ülemine pool. Maakera on hoopis teistsugune kera. Maakera on õhust ümber piiratud ja igal pool on tal külgetõmbamise jõud."

• Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 193

• Linn mängib sinu elus alati mingit osa; on koguni ükskõik, kas sul on sellest öelda rohkem head või halba; vaimse gravitatsiooniseaduse kohaselt tõmbab see enda poole sinu vaimu.
  • Karen Blixen, "Aafrika äärel". Tõlkinud Riina Jesmin. Mediasat Group, 2005, lk 9

• Kui primitiivseks, mõtles Guy, muutub elu vanas eas, inimene võib elada keset mugavusi, millega ta on harjunud, aga ometi on ta rohkem ilmastiku meelevallas kui noor polaaruurija poolusel. Ja kui lihtsalt panevad ennast maksma füüsika seadused, tõmmates kõigile su plaanidele kriipsu peale. Guyl oli põlveliigeste atroofia; iga kord kui ta ühele jalale astus, niideti ka teine alt. Aga kuigi ta sagedasti ütles: "Pagan võtaks seda raskustungi!", oli ta enamasti ometi heas tujus.
  • Muriel Spark, "Memento mori". Rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 154

• Maa peal me puhkame oma lendudest, raskustung abistab meid selles.
  • Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 50

• Ilmselgelt on kvantgravitatsioon ... arhetüüpiline postmodernistlik teadus.
  • Alan Sokal, "Transgressing the Boundaries: Towards a Transformative Hermeneutics of Quantum Gravity" (1996)

• Leedi Sybil keeras külge ja selle tulemusel - kuna ta oli naisterahvas, keda oli gravitatsioonilise külgetõmbega õnnistatud - pöördus Vimesile kõige lähem padi nagu hammasratas masinavärgis vastupidises suunas, nii et nüüd avastas Sam Vimes, et lebab juba näoli. (lk 160)
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Kui sa kõrvetad oma sõrme, siis pane see kohe külma vette. Kui sa virutad endale haamriga vastu sõrme, siis hoia kätt kakskümmend minutit õhus. Küll sa näed, milline üllatav ravitoime on külmal ja gravitatsioonil. (lk 2204)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

• Gravitatsioon avaldub üldjuhul nii nõrgalt, et suudame selle mõju registreerida üksnes tohutu massiga taevakehade, näiteks Maa või Päikese puhul - ja ka siis on see üpris tagasihoidlik. Lõppude lõpuks võite ju kirjaklambri magnetiga üles tõsta ja see konkureerib edukalt kogu Maa gravitatsioonilise mõjuga. (lk 14)
  • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017

Allikata

• Ma olen gravitatsiooni tähele pannud juba väga väiksest peale.
  • Cameron Diaz