Mine sisu juurde

Kazimir Malevitš

Allikas: Vikitsitaadid
Kazimir Malevitš, "Suprematism. Kahedimensiooniline autoportree" (1915)

Kazimir Malevitš 23. veebruar (vkj. 11. veebruar) 1879, Kiievi lähedal – 15. mai 1935, Leningrad) oli Ukraina kunstnik.

"Kubismist ja futurismist suprematismini"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Kazimir Malevitš, "От кубизма и футуризма к супрематизму: новый живописный реализм" ("Kubismist ja futurismist suprematismini: uus realism maalikunstis"), Moskva, 3. trükk, 1916 (Digar).  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


Kas tõesti on ka samovari lauale panemine looming?
Mina arvan hoopis teisiti.
Reaalsete asjade edasiandmine lõuendil on üksnes oskusliku kopeerimise kunst.
Ning loomise kunsti ja kordamise kunsti vahel on suur vahe. (lk 9)
  • Luua tähendab elada, luua üha ja aina uut.
Kui palju kordi me ka ei tõstaks mööblit tubades ümber, ei suurenda me seda ega loo me nii sellele uut vormi.
Kui palju kordi ka ei maaliks kunstnik kuupaistemaastikke või karjamaal mäletsevaid lehmi või loojangukesi, jäävad need ikka neikssamadeks lehmakesteks ja loojangukesteks. Ainult märksa viletsamas vormis.
Aga maalitud lehmade hulga järgi otsustatakse ju kunstniku geniaalsuse üle. (lk 9)
  • Loodus on elus maal ja seda võib imetleda. Me oleme looduse elus süda. Me oleme selle tohutu elusa maali kõige väärtuslikum rajatis.
Me oleme tema elus aju, mis suurendab tema elu.
Teda korrata on vargus ja kes teda kordab, on varas; tühisus, kes ei suuda anda, kuid armastab võtta ja esitleda enda oma pähe.
Aga kiiruse kaudu me liigume kiiremini.
Ja meie, alles eilsed futuristid, oleme kiiruse kaudu jõudnud uute vormideni, uute suheteni looduse ja asjadega.
Oleme jõudnud Suprematismini, hüljates futurismi kui juurdepääsutee, mille kauda mahajäänud võivad järele jõuda.
Oleme futurismi hüljanud ja julgeimatena oleme sülitanud tema kunsti altarile. (lk 13)
  • Au futuristidele, kes keelasid maalida naiste sinke, maalida portreesid ja kitarre kuuvalguses.
Nad tegid hiiglasliku sammu - viskasid kõrvale liha ja ülistasid masinaid.
Kuid liha ja masin on elu lihased.
Need mõlemad on elu liigutavad kehad. (lk 15)
  • Intuitiivne vorm peab lähtuma eimillestki.
Nii, nagu Mõistuski, mis loob asju argieluks, tuletab need eimillestki ja täiustab. (lk 20)
  • Seepärast on utilitaarse mõistuse vormid kõrgemad kõiksugustest kujutistest maalidel.
Kõrgemad juba sellepärast, et nad on elusad ja tulenesid mateeriast, millele on antud uus väljanägemine uue elu jaoks.
Siin on Jumalus, kes käsib kristallides muunduda teiseks olemise vormiks.
Siin on ime...
Ime peab olema ka kunstiloomingus. (lk 20)
  • Realistid seevastu, kandes elus asjad lõuendile, jätavad nende elud ilma liikumisest.
Ja meie akadeemiates maalitakse mitte elu, vaid surma. (lk 20)
И наши академіи не живописныя, а мертвописныя.
  • Maalikunst on värv, toon, ta asetseb meie organismis. Tema sähvatused on võimsad ja nõudlikud.
Nad värvivad minu närvisüsteemi.
Minu aju põleb nende toonidest.
Kuid värv asus terve mõistuse pagenduses, oli sellest orjastatud. Ja värvi hing nõrgestus ja hääbus.
Kuid kui ta terve mõistuse võitis, valgusid värvid neist vihatud reaalsete asjade vormile.
Värvid küpsesid, kuid nende vorm teadvuses ei kõpsenud.
Seepärast olidki näod ja kehad punased, rohelised ja sinised.
Kuid see oli eelkäija, kes juhatas iseväärtuslike maalivormide loomise juurde.
Nüüd tuleb vormida keha ja anda talle elus vorm reaalses elus. (lk 21)
  • Süžee tapab alati värvi, nii et me seda ei märkagi. (lk 23)
  • Aga värv on see, milles elab kunstnik; tähendab, see on peamine. (lk 23)
  • Hobuse jooksu võib anda edasi ühetoonilise pliiatsiga.
Kuid punaste, roheliste, siniste masside liikumist pliiatsiga edasi anda ei saa.
Kui kunstnikud tahavad olla puhtad kunstnikud, peavad nad heitma kõrvale süžee ja asjad. (lk 23)
  • Igasugune maalitud tasapind, mis muudetakse esiletungivaks maaliliseks reljeefiks, on kunstlik värviskulptuur, aga igasugune reljeef, mis muudetakse tasapinnaks, on maal. (lk 26)
  • Ruut ei ole alateadvuslik vorm. See on intuitiivse mõistuse looming.
Uue kunsti nägu!
Ruut on elav, kuninglik imik.
Puhta loomingu esimene samm kunsti. Enne seda olid vaid naiivsed väärastumused ja looduse koopiad. (lk 28)
  • Meie kunstimaailm sai uueks, esemetuks, puhtaks.
Kadus kõik, jäi materjalimass, millest ehitatakse uus vorm.
Suprematistlikus kunstis hakkavad vormid elama nagu kõik looduse elusad vormid.
Need vormid ütlevad, et inimene on jõudnud ühemõistuselisest olukorrast kahe mõistuse tasakaaluni.
(Utilitaarne ja intuitiivne mõistus.)
Uus realism maalikunstis, just nimelt maalis, niivõrd kui selles pole mägede, taeva, vee realismi...
Siiamaani oli asjade realism, kuid mitte maaliliste, värviliste ühikute realism, mis luuakse nii, et see ei sõltuks ei vormist, ei värvist ega ühe asendist teise suhtes.
Iga vorm on vaba ja individuaalne.
Iga vorm on maailm.
Iga maali tasapind on elusam igast näost, kuhu on torgatud paar silmi ja naeratus. (lk 28)
  • Tasapind on elus, ta on sündinud. Haud meenutab meile surnut, maal elavat. (lk 28)
  • Kas pole see piinamine?
Suruda hing marmorisse ja hiljem juba elava üle irvitada.
Te surute oma meelelahutuseks ka linnud puuri.
Ja teadmiste nimel hoiate loomi loomaaedades.
Olen õnnelik, et murdsid välja akademismi inkvisiitorlike müüride vahelt.
Jõudsin tasapinnani ja võin asuda elava keha mõõtmise juurde.
Kuid ma kasutan mõõtmist, et luua uut. (lk 30)
  • Ma lasin kõik linnud välja igavesest puurist, avasin loomaaia väravad loomadele.
Las nad nokivad katki ja söövad ära meie kunsti jäänused.
Ja las vabastatud karu ujutab oma keha külma põhja jäätükkide vahel, mitte ei piinle akadeemilise aia akvaariumi keedetud vees. (lk 30)
  • Idealism on piinamisvahend, esteetilise tunde nõudmine.
Inimvormi idealiseerimine on muskulatuuri paljude elavate joonte suretamine.
Estetism on intuitiivse tunde kõrvaleheitmine.
Te ihkate näha elusa looduse tükikesi oma seintel konksude otsas.
Samamoodi imetles Nero loomaaia loomade ja inimeste lõhkikistud kehi. (lk 31)
  • Ma ütlen kõigile: heitke kõrvale armastus, heitke kõrvale estetism, heitke kõrvale tarkusekohvrid, sest uues kultuuris on teie tarkus neruväärne ja tühine.
Ma sõlmisin lahti tarkuse sõlmed ja vabastasin värvi teadvuse.
Heitke endalt rutem sajandite karestunud nahk, et teil oleks kergem meile järele jõuda.
Ma sain jagu võimatust ja tegin kuristikest oma hingamise.
Te siplete horisondi võrgus nagu kalad!
Meie suprematistid, heidame teile tee.
Kiirustage!
Sest homme te meid enam ära ei tunne. (lk 31)

Välislingid

[muuda]