Luud

See artikkel räägib koristus- ja transpordivahendist; kontide kohta loe artiklit Luu.

Luud on traditsiooniline koristus- ja transpordivahend, mis koosneb varrest ja otseselt pühkimiseks kasutatavast kimbust okstest, kõrtest vms.

Luule

Läksin metsast luuda tooma,
tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu'ulta,
õbeluuda õue alta,
kuldaluuda koppelista,
al'last luuda einamaalta.

"Suisa suud", rahvalaul

Näolt enneaegse vanaduse kortse
kui pühiks muinasjutu imeluud;
jõud äkki muutunud on mitmekordseks.
Ja jälle paugutasid kangaspuud,
tuul olviaugus mardusena huikas...
Noor Kreutzwald mõistab, nägu selginud,
mis vara vaikselt tema põues tuikas.

Paul Rummo, "Ohulepa", kogus "Veerev kivi", 1955

Oo, haletsemisväärsed
    puud,
kõik äbarikud olete, ei
    muud,
kuid imetlege, nii et lahti
    suud:
siin seisan mina - vana
    luud!

Kalju Kangur, "Apoloogia" kogus "Vale mees vaadis". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 42

Proosa

[Egon:] "Eelmisel aastal jõi Sepa Volle terve pudeli viina ära. Ta kukkus, pea ees, parditiiki, ja kui ta välja sai, klobis naine teda luuaga. Aga minu ema lööb kõvemini kui Sepa Volle naine."
- Ole Lund Kirkegaard, "Albert", tlk Lia Eller, 1998, lk 34

Vana nõia luuavars oli tuntud ja kardetud terves Lancre’i taevaaluses. Vanaema oli lendamisega alustanud küll üpris hilises elujärgus, kuid mõningaste esialgsete kõhkluste hajudes oli see harrastus talle meeldima hakanud nagu igivana kalapea porikärbsele. Paraku oli probleem selles, et Vanaema jaoks tähendas iga lend lihtsalt sirgjoont punkti A ja punkti B vahel ning ta oli võimetu leppima mõttega, et ka teistel õhureisijatel võiksid olla mingisugusedki õigused; see lihtne tõsiasi oli põhjustanud muutusi terve mandri rändlindude lennuskeemides. Kohalike lindude kiireloomuline evolutsioon oli tulemuseks andnud linnupõlvkonna, kes lendas selili, et alati oleks võimalik taeval valvas silm peal hoida.

Vanaema endastmõistetav veendumus, et tema teelt peab kaduma kõik, käis ühtlasi ülejäänud nõidade, väga kõrgete puude ja mõnikord ka mägede kohta.

Samuti oli Vanaema sundinud mäealuses elutsevaid päkapikke surmahirmuga oma luuavart kiiremaks seadma. Mõnigi pahaaimamatu suleline oli oma muna munenud õhus, nähes Vanaema ootamatult enda poole sööstmas ja üle luuavarreotsa põrnitsemas.

Terry Pratchett, "Õed nõiduses", tlk Piret Purru ja Aet Varik, 2001, lk 179-180

Vimes laskis pilgul üle jõugu käia, üritades kuritahtlikud ja ohtlikud süütutest ja rumalatest eraldada. Ta tahtis käega vehkida, arvates, et kärbes lendas kõrvast mööda, kuid siis kuulis ta ahhetust ning nägi, et sillutisekividel lebab nool ja proua Upshot vaatab oma luuda, mis vajus kaheks tükiks.

Teoreetiliselt oleks proua Upshot pidanud karjatama, kuid ta oli kaua võmmide läheduses viibinud, niisiis osutas ta purustatud luuale, näost punane, ja ütles tooniga, mida valdavad ainult emad: "See maksis pool dollarit! Ega luuad puu otsas ei kasva! See tuleb teil kinni maksta!"

Silmapilkselt algas palavikuline taskutes kolistamine. Üks mees, kellel oli suurepäraselt kaine mõtlemine, võttis mütsi peast ja kohe hakkasid selle sisse sadama mündid. Kuna paljud neist müntidest olid kiirustades näppu jäänud dollarised või pooledollarised, oli selge, et proua Upshot on terveks eluks luudadega kindlustatud. (lk 230)

Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

Vanasõnad

Loodetuul on taeva luud.
Uued luuad pühivad hästi.
Uus luud pühib (hästi) puhta toa.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka

Multifilm "Eesel, heeringas ja nõialuud"

Välislingid