Mine sisu juurde

Põllumajandus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Maaharimine)
Rosa Bonheur, "Karjane oma karjaga" (1852)
Winifred Knights, "Kartulivõtt" (1918)

Põllumajandus on majandusharu, mis üritab teenida tulu, kasvatades taimi, loomi jms elusorganisme suuremas koguses.

Piibel

[muuda]
  • Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?"
28 Tema lausus neile: "See on vihamehe töö." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?"
29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!""

Proosa

[muuda]
  • [Joosep Toots:] "Üleüldse, nagu ma näen ja ennemaltki olen tähele pannud, seisab kodumaa põlluasjanduse ja karjakasvatuse peaviga sisteemi puuduses. Siin, kodumaal, ollakse väga visa vastu võtma uuendusi ja sisteemi."
[Andres Toots:] "Mis asi see on, see... nagu sa ütlesid... sitsteen või...?"
[Joosep Toots:] "Sisteem, sisteem. Mina ütlen: sisteem. Sisteem on — kord."


  • Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised – peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress – saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
    • Frederi Mistral, "Noorusmälestused", tlk Merike Riives, Tallinn: EKSA, 2018, lk 123-124


  • Põllumajandus nii, nagu me seda teeme, on küttimine, ja meres me käitume nagu barbarid.
  • Farming as we do it is hunting, and in the sea we act like barbarians.
  • Me peame istutama merre ja karjatama sealseid loomi ... kasutades merd põllumeeste, mitte küttidena. See ongi kogu tsivilisatsiooni tuum: põllupidamine asendab küttimist.
  • We must plant the sea and herd its animals … using the sea as farmers instead of hunters. That is what civilization is all about — farming replacing hunting.
    • Jacques-Yves Cousteau, intervjuu, 17. juuli 1971; cit. via: Elizabeth Brubaker et al "Breath of Fresh Air", 2008, lk 180  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud)


  • Järk-järgult läheb budistliku kleeruse kätte suur osa kogu maast. Maaharimine muutub seega pühaks teoks. Üha rohkem tekib paisjärvi, hiiglaslikke veevälju, mis põlde kunstlikult niisutades ulatuvad üle paljude ruutkilomeetrite. Nende plaanide teostamiseks aetakse rahvast tööle sunniviisil. Paisutatud veest on ju hiljem kasu ka talupoegade eneste riisipõldudele. Talupojad koguvad suuri saake. Nad oskavad suurepäraselt kultiveerida uudismaad ja nende targalt läbimõeldud niisutussüsteemid äratavad naabermaades tähelepanu. India vürstkonnad püüavad Tseilonilt oskustöölisi saada. Üks vana singaleesi vanasõna näitab, kui kõrgelt hinnati maamehe omadusi: "Võta talupoeg adra tagant ära, pese mustus maha ja ta on võimeline kuningriiki valitsema." Tõepoolest seisab talupoeg Tseiloni kastikorralduses väljapaistval kohal, ja ka kuningas pole midagi enamat kui "riigi esimene talupoeg".
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 52


  • Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada."
Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära!
Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, aitab selle vastu see, et pannakse aeg-ajalt foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid kusagilt abi otsida!


  • Sõda maaga on kõigi sõdade ema. Sõda maaga teeb vihaseks, paneb hambaid krigistama, võtab jõu ja lõpuks elu. Leib, jah, muidugi, maa magus leib. Aga magus on teda süüa, kui keegi teine on ta maa käest välja kiskunud. Need kellel on väge ja võimu, on alati maa teistele harida andnud.
    • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". Tallinn: EKSA, 2017, lk 29


  • Põllumajandus on sõja jätkamine teiste vahenditega: (keemia)sõda planeedi vastu, et pikendada modernistlikku üritust ning koondada rikkus ja võim tehnokraatliku eliidi kätte. Võiks öelda, et kogu teaduslik-tehnoloogilise ürituse siht ja sisu on välja juurida fotosünteesipõhine toidusüsteem, et hakata müütama naftast ja püssirohust valmistatud toidutaolisi tooteid. Teraviljapõhine põllumajandus on niigi olemuslikult aastast aastasse korduv kunstlik katastroof, tööstuslikus vormis nõuab selle ülalpidamine aga energiat koguses, mis vastab kuni neljale tonnile dünamiidile hektari kohta aastas (Manning 2004).
Peavoolu mõtteviis on ehk isegi valmis möönma tööstusliku põllumajanduse "mõningaid negatiivseid külgi", ent naaseb seejärel kähku paradiisi-progressi dialektika rööpasse: tagasi polevat võimalik minna, sest inimesi on liiga palju, nad ei mahu enam maale ära ja seetõttu tuleb jätkata "intensiivset" põllumajandust ning "efektiivset" linnaelu. Lugu on selles, et kui ausalt arvesse võtta kõik üleilmastunud tööstusliku toidusüsteemi sisendid ja keskkonnakahjud, siis selgub, et tegemist on šokeerivalt ebatõhusa masinavärgiga nii ruumikasutuse, toidutootmise kui ka keskkonnamõju mõttes. Ainult 30% toidust, mida inimesed ka päriselt söövad (biokütused, loomasööt jms maha arvatud), tuleb tööstuslikest farmidest. Kasutades ainult 30% maailma ressurssidest, annavad väiketalud, peretalud, aiad kogu inimkonna toitlustamisse 70% (Shiva 2016b ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete põhjal).20 Samal ajal langeb tööstusliku põllumajanduse arvele 75% mullale, vetele ja elurikkusele tekitatud kahjust ning 40% süüst kliimakaose eest (Shiva 2016b). Neid fakte eiratakse, hämatakse, peidetakse, eitatakse koolihariduses, teaduses, avalikus sõnas. Selline süsteem saab toimida ainult tänu toetustele ja raudsele järelevalvele: doteeritakse kütuseid, põllumajanduskemikaalide tootmist ja tarnimist, taristut, toidutööstust, kehtestatakse toiduhügieeni reegleid, mis soodustavad suurtootmist, pakendamist ja kaugkaubandust, ahistatakse väiketootjaid, põlastatakse maarahvast jne.
_______
20 Kuigi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on sel teemal tippautoriteet, ei maksa seda arvsuhet ilmselt lõpliku tõena võtta. On ilmunud tõsiseltvõetavat kriitikat, et organisatsioon kasutab sõnu "väiketalunik" ja "peretalu" vaheldumisi, nii et usutavam arv on kolmandik maailma toidust.
  • Shiva 2016b = Shiva, Vandana 2016b. Who Really Feeds the World. Berkeley: North Atlantic Books
  • Manning 2004 = Manning, Richard 2004. The oil we eat: Following the food chain back to Iraq. — Harper's Magazine, February, pp. 37–45; www.resilience.org/stories/2004-05-23/oil-we-eat-following-food-chain-back-iraq

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel