Maret Nukke

Maret Nukke (sündinud 19. juunil 1968) on Eesti japanoloog ja tõlkija.

Artiklid

• Kusjuures esimeste sanktsioonidepaketi otsuse tegi Jaapan päev enne, kui Venemaa ründas Ukrainat. Sellele kiirele otsusele oli eelnenud intsident, kus umbes nädal enne Ukraina sõja algust tuvastati 24 Vene sõjalaeva viibimine Jaapani territoriaalvete lähedal. Seda jõudemonstratsiooni peeti Kremli hoiatuseks Jaapanile, kui too peaks valima Ukraina toetamise tee, kuid ilmselgelt oli sel vastupidine efekt.
• Üllatava uudisena on kogu maailmas mõjunud Ukraina abipalvele vastanud Jaapani kodanike initsiatiiv minna Ukrainat kaitsma. Ehkki Jaapani ametlik soovitus on praegu mitte Ukrainasse reisida, on sooviga võidelda Ukraina eest end üles andnud kokku 70 vabatahtlikku, neist 50 Jaapani kaitsejõudude reservväelast ja 20 endist Prantsuse Leegioni võitlejat. See uudis polegi nii ootamatu, kui pisut teada Jaapani keerulistest suhetest oma suurte naabrite Venemaa ja Hiinaga.
• Jaapan on Aasias suurim demokraatlikke põhimõtteid järgiv riik, kes kannab ja kaitseb samu väärtusi, mida toetavad Euroopa Liit ja USA, seepärast teeb ta mõlemaga tihedalt koostööd. Selles poliitiliste võimude ja erineva suurusega majanduste poolest kirjus piirkonnas tasakaalustab Jaapan Hiinat, kes ei pea kinni inimõiguste kaitsmisest (uiguurid, tiibetlased jt vähemused) ning piirab isiku- ja sõnavabadust.
• Viimase kümne aasta jooksul on Hiina agressiivne tegevus India-Vaikse ookeani piirkonnas järjest hoogustunud ja tekitanud pingeid nii oma jõudemonstratsioonidega Lõuna-Hiina meres kui ka Siiditee projektiga (The Belt and Road Initiative). Viimast on palju kritiseeritud, sest nii mitmedki Hiina projektides osalevad Kagu-Aasia riigid nagu Laos ja Indoneesia on sattunud suurte võlgade tõttu pea täielikult Hiina mõju alla.
• Nüüd kus Hiina on end siiski positsioneerinud pigem Venemaa toetajana, on lõhe Jaapani ja Hiina vahel veelgi suurenenud. Kuid ega nende kahe riigi suhted varemgi just eriti soojad polnud, ja seda eelkõige Teise maailmasõja aegsete sündmuste (Jaapani sõjakuriteod Nanjingis jm) ja lahenduseta piiritüli (Senkaku saared) pärast.
• Antipaatia kahe riigi vahel tekkis ilmselt juba Vene-Jaapani sõjas (1904–1905), millele lisab vürtsi Teisest maailmasõjast pärit piiritüli ehk Kuriili (Chishima) saarte küsimus. Jaapani jaoks on tegemist ta ajaloolise nn Põhjaterritooriumiga, mitte maailmasõjaaegse sõjasaagiga, nagu seda esitab Venemaa.

Esialgu tahtis Jaapan saada tagasi kõiki saari, kuid alates 1960ndatest on see soov kahanenud nn "nelja saare doktriiniks". Seda aastakümneid kestnud tüliküsimust üritas lahendada Jaapani eelmine peaminister Abe, soojendades üles suhted Putini Venemaaga. Kuid Abe lühiajaline poliitiline tango Putiniga lõppes teadmisega, et Venemaa oli taas kord osavalt Jaapanit hanitanud. 2021. oktoobris võimule tulnud peaminister Kishida on võtnud Venemaa suhtes järsult teistsuguse hoiaku.

• Maret Nukke, "Jaapani vabatahtlikud sõdimas ukrainlaste kõrval - kes nad on ja mis pani neid relva haarama?", EPL, 19.03.2022