Nimed marmortahvlil III

Allikas: Vikitsitaadid

"Nimed marmortahvlil III" on eesti kirjaniku Albert Kivika romaan, mis vaatleb kultuurielu Eesti Vabariigi algusaastatel. Keskseks tegelaseks on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi 1920. aastate noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid.

Esimene peatükk[muuda]

  • Eesti sõdur on pannud oma pea ümber närtsimata pärja mehise vapruse hiilgavatest tegudest ja oma kangelastegude läbi meie rahvale helkiva mineviku loonud, mida ükski võim maailmas temalt ei saa riisuda.
    • Sõjaväe ülemjuhataja oma kõnes Tartu vabastamise esimesel aastapäeval
  • Eesti sõjavägi astus sügisel 1918 võitlusse sihiga oma kodumaa vabadust ja iseseisvust vaenlase vastu kaitsta. Sellel vaenlasel oli vendlus ja alama rahva õnn suus, kuid tegelikult laastas ta maad, riisus nii rikast kui vaest ja tahtis kogu maa näljasurmale saagiks anda.
  • Aga kuidas meie saatus tulevikus ka ei kujuneks - ajalugu armastab keerdkäike ega lähe igakord sirges joones edasi - 1919. aasta võitu ei saa võtta meilt keegi. Sellega on meie sõjamees kõige tugevama nurgakivi oma demokraatliku vabariigi aluseks pannud. Laidoner, Parts, Kuperjanov, Anton Irv, Tõnisson, Pitka, Puskar ja teised sõjakangelased - need on meie Leonidased, Miltiadesed, Themistoklesed!
    • "Postimehe" toimetaja Anton Jürgenstein
  • Surnute pärandit saab tarvitada kurjasti, kuid ellujäänud peavad nende testamendi täitma.
    • Ahase mõtted

Teine peatükk[muuda]

  • Meil on nüüd midagi suurt ja meil on riigi mõte, on riik, mille kaotamine meile suurt valu teeks...
    • Ahase ajaloo dotsent
  • Prantslane arvab, et tugev ülesehitatud Venemaa on temale kasulikum kui terve rida väikeriike, ja otsekohe on vabadust armastava grand nation'i diplomaadid valmis meile orjuse ahelaid taguma, meid suure Vene riigi hõlma tagasi suruma.
    • Ahase ajaloo dotsent

Kolmas peatükk[muuda]

  • Ei saanud ühel hoobil olla kodanlane ja sotsialist. Tuli olla külm või kuum, aga mitte nii parajasti leige.
  • Otsiti jälle inimest, kes armastaks ligimest kui iseennast, otsiti inimest kui kõige andestajat, armastajat, et paraneksid hirmsad haavad ja saaksid kõik jälle vendadeks. Toodi lagedale isegi vanad kristlikud tõed, millede vastu ärksam vaimumaailm materialistliku õpetuse nimel nii kirglikult oli võidelnud ja võitles.
  • Vaadake, maailm on lõhestatud püroksüliinist, elav ihu sodistatud terasest ja malmist, inimeste kannatavad hinged karjuvad tuhandest kõrist needust ja häda! Kas teie ei kuule röökimist üle maailma, hingevaakumist, koertena kärvamist? Kas ei tungi teie südamesse ülekohutunne inimese vere vastu? Kas ei rebesta ega sega need kisendused teie unenägusid unenägudes? Kas teie ei näe, kuidas vabrikandid marodöörivad, hangeldajad spekuleerivad inimese verega, ärimehed lõikavad kõrisid, vampiirid imevad rahva üdi ja rasvane pastor petab rumalaid? Ei ole nüüd aega äiutada unelugusid ilusast Esmeraldast! Ei ole aega kasvatada roose, paabulinde, hõbesõrgu, kuldkapju ja siidivilla! Enam elu, mitte ainult estetismi taudi kärvanud literatuuri! Kogu maailm oigab ja ägab, näitame talle teed, mis viib välja sellest ääretust ahastuse merest, ulatame talle kätte kas või ainult lohutuse õlekõrre! Heidame endast ära õõnsa ja tühja fantastika, haarame kinni põletavaist ideedest, sest maailmas on just nüüd vajadus rakus käte ja rakus ajude järele! Eemale enesest, eemale armastuse vaiksetest idüllidest ja sinisilma ilmadest! Aja naturalistlikud viled matavad meie kallimate silmad, põlved ja kubemed! Oleme sattunud põletavate ja särisevate pihtide vahele, mis meis armutult surmavad rahu ja naiselike vormide imetelu. Meil ei ole tänapäeval tarvis armuõnne, magusat ja lääget väikekodanlikku armatsemist, püüdkem näha sellest üle, sihtida kaugemale! Sööstkem elu müravasse mehhanismi, matkem maha sentimentaalsed igatsused ja kannelde kuminad, mis häälestatud kevadöiseks serenaadiks kallima akna all! Visake sirelid, pajupillid, suudluste veripunased moonid huultele, põlvedele ja paljastele nabadele. Kiskuge maha vanad laternad, milles suitseb ainult vilets armutuli, ja ehitage nende asemele vägevad tuletornid, mis näitavad teed tuleviku laevadele üle neelava huku ja hävingu! tee vabaks uuele naturalismile, sest meie iha reaalsuse järele on suurem kui kunagi! Estetistlik fantastika petab ainult ila näljase keelele!
    Seepärast - maha estetism, mis on elava kunsti surm! Maha müüt, sest see on ärapöördumine elust! Maha unenäod, sest need on pettus! Maha illusioonid, sest neid ei ole! Maha fantastika, sest see on toitumine ainult tühjade ja tuumata kestadega! Maha petlikud tordid ja vahvlid magusa vahukoorega!
    • Ahase manifest
  • Liiga lapiti lööd alles paiguti, kus oleks tulnud anda serviti, et mõjub.
    • Siilivask Ahase manifesti kohta
  • On võetud omaks mingi uuskadaklik mentaliteet,ei tunta end enam osana oma rahvast, vaid ainult eurooplasena. Imelik paradoks seisab siin ainult selles, et kirjutatakse siiski sellesama rahva keeles ja tahetakse sellele sel kombel kultuuri luua.
  • Aga ometi on minu arvates just see palju suurem kunst, mis oma rahvast oma rahvale luuakse, kui see, mida ainult välismaiste moevoolude järele taotellakse.
    • Laanest Ahasele
  • Kõik põhimõtted on ajutised, mööduvad, ainult kunst ise on jäädav, ükskõik siis, millise põhimõtte või voolu järele see on loodud.
    • Gottfried Tertsius
  • Kus lõpeb kunst ja algab selle looja isik? Ei, kulla mees, selles ei ole lõppu ega algust. See on üks ja lahutamatu.
    • Seebulon
  • Ning ta pidi nüüd jälle kord nägema, et inimesed jäävad inimesteks, ükskõik siis kui suurte põhimõtete ja kui kõrge ja õilsa kunsti eest nad võitlevad.

Neljas peatükk[muuda]

  • Ja inglased? On ju teada, missugused kahe otsaga vorstid need on - kus kasu lõigata pole, sinna näppu appi ei pista.
    • Leetmaa

Viies peatükk[muuda]

  • Slaavi kultuuri tunnus on aga ladvalikkus, pealiskaudsus. See on iseloomulik igale noorele kultuurile. Slaavi haridus on hõiskav, renomeeriv, suuri vägisõnu pilduv, sisemiselt tasakaaluta. Seevastu on iga vana kultuur peen, intiimselt seestunud. Slaavi demokraatia on märatsev, piiritu - lai vene hing, nagu öeldakse. Aga mis on see "lai hing"? See on alles metsamehe hing, mis on tume ega tunne distsipliini. Seda püüti õigustada ja vabandada hingelisusega. Aga kuhu on see hingelisus viidud? Teise äärmusse, loomalikkusse, vene enamlusse, millega ei tule toime ükski teine rahvas maailmas.
    • Ahase ajaloo dotsent.
  • Soomülgastel saab kasvada ainult mürgiseid lilli.
    • Ahase ajaloo dotsent
  • Moraal on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. Sakslased on olnud meie rõhujad samuti kui venelased, ja meie oleme neid vihanud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui Kreutzwald, Jakob Hurt ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult Jaan Anvelte, Hans Pöögelmanne, Viktor Kingisseppi ja marodööre!
    • Ahase ajaloo dotsent

Kuues peatükk[muuda]

  • Iga uus pakatav kevade on inimesele ikka nagu enneolematu ime, kuigi see võib korduda juba mitmekümnendat korda.
  • Ei ole siis inimene kaugeltki mingi subjekt, nagu ta ise väidab, vaid ikkagi ainult objekt looduse sihikindlas ja vääramatult seaduspärases tahtes.
  • Teadvus? Sellele on alati kõige imelikum mõtelda. Kord ei ole olnud teda ennast ega seda teadvust, nüüd on nad küll olemas mõlemad, aga varsti ei ole jälle kumbagi.
  • Riid, kui see põhimõttelisele alusele jääb, on hea demokraatia tunnus.
    • Leetmaa
  • Mitte igal parteil, vaid igal üksikul mehel on oma põhiseadus.
    • Leetmaa

Kaheksas peatükk[muuda]

  • Aga kui ei ole inimesel kodu, siis ei ole tal ka kõike muud, mis on sellega ühenduses. Kodu loetakse ju ühiskonna algrakukeseks. Niisiis - kui Ahasel ei ole olnud kodu, ei ole tal järelikult ka ühiskonda.

Üheksas peatükk[muuda]

  • Kas oli inimene üldse oma olemasolus süüdi? Ei olnud ta ju siia maailma vabatahtlikult tulnud. Ja kas oli ta selle eest vastutav, et ta kellelegi oma olemasoluga kurja tegi?
    • Ahase mõtted
  • Iga viisakas inimene peab lahke olema ka kutsumata külalise vastu.
    • Salome

Kümnes peatükk[muuda]

  • Ka lõbu peab koos olema selle sihikindla seaduspärasusega, lõbu oma pillerkaaritamise ja priiskamisega, lõbu, millel ei ole muud otstarvet, kui olla asi iseeneses.
  • loodus raiskab, priiskab, pillab ja pidutseb. On surmalgi rohke lõikus ta rikkalikkudest ülejääkidest ja metsikust üle ääre kobrutamisest. Ning sellest kõigest koorub elu, see vägev ja võimas, see lõputult jätkuv, mille peale ei hakka ühegi surma hammas. Üsna naeruväärne osa on surmal selles suures pilgaris, ta peab leppima ainult sellega, mis elust üle jääb, mis see tarbetuna üle parda heidab. See on elu triumf mitteolemise ja armastuse võit hästitoidetud surma üle.
  • Abielu on üldse vananenud instituut ja kaob tuleviku vabast ühiskonnast nagunii.
    • Henn Ahas
  • Vaata, selles sa eksid põhjalikult. Mina võin ütelda sulle päris kindlasti, et see (armastus) on küll ainuke asi maailmas, mida raha eest ei saa!
    • Salome Ahasele

Üheteistkümnes peatükk[muuda]

  • Meie ei või kannatada neid, kes meie päikest näevad ja meie põlluviljast söövad, ent meie vabariigi vastu töötavad!
    • Jaan Tõnisson eesti kommunistide kohta
  • Poliitiline võitlus, see käib ikka nii, et väikemees jääb vahele.
    • Tääker

Vaata ka[muuda]