Mine sisu juurde

Rasedus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Rase)
Lavinia Fontana, "Raseda naise portree" (u 1592-1604, võib-olla autoportree)
Gustav Klimt, "Lootus" (1903)

Proosa

[muuda]
  • Martin Lutheri abielu suhtes ei ole mingit kahtlust, kuid kuuldus tema naise varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et Antikristus sünnib mungast ja nunnast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema!





  • "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!"
    • Charlaine Harris, "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010, lk 29


  • Soledad on end välja sirutanud, seljakott padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas.
"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu sõnavara on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole.
Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.
"Kui ma Lucat ootasin, aitasid iivelduse vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit vastuväidetest. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud vägistamise käigus.
"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle.

Luule

[muuda]

Üks hambutu vanapiiga
mind unes tallas ja rõhus.
Kas olen ehk suitsetand liiga,
või on mul ussid kõhus?

On's tükike jahukäkki,
mis magada mind ei lase?
Või äkki
ma salmikuist jälle rase?


Kui raskejalgne naine,
kes tunneb oma südame all
elu liigahtamist,
nii tunnen oma ajudes
uute ideede sündi
ning päiksesüsteemide tekkimist.

  • August Alle, "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24


Sest ürg-Hitler liigutab koopas,
ihub naabri kaelale kirvest.
Kelle jõud, selle väli ja kari -
pärib naabri naise ja kuue.
...
Andke lastele lutuga gaasi,
pange marssima rasedad naised
ja kesk seda marsiekstaasi
ebajumalaks untervits!

Maailma varjutab
mustkollane pimedik...

  • August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79
Vikipeedias leidub artikkel