Ringkäik

Proosa

• Siinkohal on muide sobiv juhus öelda mõni sõna elu salapärasest ringkäigust: hobune sööb kaeru ja saadab need siis omakorda nelkidele või roosidele, mis tuleval aastal kiidavad selle eest jumalat nii meeltülendava lõhnaga, et võimatu kirjeldada. Muide, aednik tajub seda meeltülendavat lõhna juba aurava sõnnikuhunniku juures; ta hingab seda ahnelt sisse ja laotab selle jumaliku anni hoolikalt aeda mööda laiali, otsekui määriks ta oma laste leivaviilakale marmelaadi peale.
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, 1964, lk 105-106

• Bakterid, seened ja vetikad on põhilised kõdunemise teostajad, mis lagundavad taimede ja loomade jäänused nende koostismineraalideks. Niisuguste keemiliste elementide, nagu süsiniku ja lämmastiku hiiglaslik ringkäik läbi mulla, õhu ning elavate kudede ei saaks toimuda ilma nende mikrotaimedeta.
  • Rachel Carson, "Hääletu kevad". Tõlkinud Ain Raitviir. Tallinn: Valgus, 1968, lk 55

• Kas neid kusagil kuuldi või ei, ma ei tea — silmitul ööl võiksid vähemalt olla kõrvad! — , aga ühte ma märkasin kindlasti, märkasime kõik, et silmavesi, tema ei ole nagu teine vesi, see, millel on ringkäik looduses. Et tema ei haihtu auruks ega tardu jääks, asub ainult ümber ühest paigast teise. Asub sellena, mis ta oli niikuinii, inimesest teise. Ja on tähelepandav tema sihipärasus siis, kui neil inimestel omavahel midagi väga tegemist on, kui nad üksühest sündinud või ka üksüheta surejad inimesed juhtuvad olema. Me olime mõlemat.
  • Asta Põldmäe, "Kuumalaine", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 19