Taevakeha

Proosa

• Viljapead taevaaias on kullast kollased, ja kui nad on küllalt sirgunud ja küpsenud, tuleb päike lillekääridega, lõikab nad ära ja nad saavad päikesekiirteks: väikesteks erkudeks sätendavateks teravate õlanukkidega olevusteks. Alati leidub hulganisti pisikesi päikesekiiri. Nad kihavad lillepeenarde vahel, nad hüppavad ja mängivad ning jätavad enda järel õhku hiilgama kullatolmuse triibu. Ja nad kõik tahavad väga kiiresti täiskasvanuks saada, et päev läbi suurte päikesekiirtena maa peale minna. Aga igaüks neist peab oma korra ära ootama. Noor päikesekiir, kes sel hommikul minna tahtis, säras ja õhetas ootusärevusest.

"Ma ju näen hea välja, mis?" hüüdis ta ühele vanale surnud taevakehale, kes tema taga kui tardunud kivikuju kaljumüüril istus.

Taevakeha pomises midagi arusaamatut.

• Henriette van Eyk, "Gabriel: Ühe kõhna mehikese elulugu", tlk Rein Sepp ja V. Kruuspere, 1960, LR nr 31 ja 32, lk 5

• Riskantne oli ainult see, et August Kask tahtis saata kosmosesse mitte eliiti, vaid hoopis allakäinud elementi. Ta ei kujutanud oma fantaasia kõiki tagajärgi ette. Mis küll siis taevas toimuma hakkaks! Salateaduste ähvardused läheksid lõpuks ometi täide. Mitte enam kujuteldavad, ennast peitvad ja nähtamatud, vaid lihast ning verest deemonid ratsutaksid luua seljas. Omasuguseid laaberdaks tähtede vahel. Toidujäänustega taldrikuid ja õllepudeleid lendaks Maa poole. Orbiitidel tiirleks okset. Kuidas pätid murraksid Kuu küljest kamakaid, millise tegevusvälja leiaks endale vandalism! Terve taevakeha kogu oma neitsilikkuses! Lastele näidataks öösel kosmiliste jõudude heitlusi. Mehed Kuu peal! Elu käib!
  • Mati Unt, "Sügisball", 1979, lk 114

• Siis saabus öö. Lina ei olnud veel kunagi nii kaua ja nii kaugele lennanud, ta veetis osa ööst tualetis, kus vaatas kumerast aknast välja. Seal paistsid tähed, üleval, külgedel ja sügaval all, kus neid tähti võis uduselt helendavate asulatuledega lausa segamini ajada. Üksinda ööpimeduses keset tähtede müriaadi kihutav inimhing jälgis vaimustusega ennast maailmakõiksuse keskpunktis, keset liikuvaid suuri iidvanu taevakehi pilkases pimeduses.
  • Ljudmila Petruševskaja, "Kaks riiki", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk Toomas Kall, 2012, lk 85

• Terviklikku maailmapilti kuulub paratamatult taevas, taevakehad ja nende mõjud. Mida looduslähedasemas kultuuris inimene elab, seda olulisem on talle tähistaevas.
  • Enn Kasak, "Tähistaeval põhinevatest uskumustest" Mäetagused nr 1