Telling

Telling on ajutine rajatis, mis toetab ehitise osi või inimesi ehitus- või remonditöödel.

Proosa

Hüpoteesid on tellingud, mis hoone ümber püstitatakse ja siis lammutatakse, kui hoone valmis saab; nad on töölisele hädavajalikud; ainult ärgu ta tellinguid hooneks pidagu.
- Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme", tlk Mati Hint, Loomingu Raamatukogu, nr 33, 1974, lk 63

"Muide, kui jutt juba ehitamisele läks," ütles Theodores ja ta silmad sädelesid, "kas ma olen sulle rääkinud, mis juhtus ühe minu… ee… sõbraga? Hm, jaa. Nojah, tal oli maal väike majake, ja kuna tema perekond… mm… suurenes, leidis ta, et majas pole küllalt ruumi. Ta otsustas majale ühe korruse peale ehitada. Minu arvates hindas ta oma… mm… arhitektivõimeid üle, sest ta tegi ehituse projekti ise. Hm, haa, jah. Noh, kõik läks kenasti ja korrus tehti üks-kaks-kolm valmis — magamistoad, vannitoad ja kõik. Sõber korraldas ehituse lõpu puhul peo, me kõik tõstsime klaasi… mm… uue korruse auks ning tellingud võeti suure pidulikkusega maha. Keegi ei märganud midagi… mm… et midagi puuduks, kuni üks hilinenud külaline tahtis uusi ruume üle vaadata. Siis tuligi välja, et ei olnud treppi. Selgus, et sõber oli trepi projektist välja unustanud, ja tegeliku… ee… tegeliku ehitamise ajal harjus tema ise ja harjusid ka ehitusmehed tellinguid mööda teisele korrusele ronima, nii et keegi ei märganudki… ee… seda puudujääki."
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 162

Rangelt võttes polnud see ju sugugi sobilik, et nad mängisid tüdrukuga. Aga sinna polnud midagi parata. Iga asi näis hoopis huvitavamana, kui Eva-Lotta lõi kaasa. Pealegi ei kuulunud Eva-Lotta hoopiski nende hulka, kes mõnest naljast kõrvale hoiduksid. Ta oli niisama hulljulge ja väle nagu mõni poiss. Omal ajal, kui pumbamaja ümber ehitati, oli ta roninud mööda tellinguid niisama kõrgele kui Anders ja Kalle. Ning kui siis konstaabel Björk oli neid silmanud ja öelnud, et on kõige kindlam, kui nad silmapilk alla tulevad, oli ta südamerahuga sättinud ennast istuma väljaulatuvale lauaotsale, kus kellel tahes oleks pea võinud hakata ringi käima, ja naernud:

"Eks tulge ja võtke meid kinni!" (2. ptk)

Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvist", tlk Vladimir Beekman, rmt: Jutte, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 18

Valevail tellinguil vasaralöök
kajasid kaugele pillub.
Kerge on hingata, kerge on töö –
kõiges on päikese killud.

Linda Ruud, "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962, lk ??