Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/august
| jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember |
Sean viksilt valmis terekäe
ja lipsu kaela ümber seon,
sest kaugeid külalisi teel
ma juba siiapoole näen:
"No tere Hirm ja Igavus siis,
tere Uneluski, Arm,
ning tere Ahnus, Kadedus
ja tere Rõõm ja tere Surm -
oi, tere Sõge Meeleke!"
Küll ruum on napp
ja lahjad road,
hää on et siiski tulite.
- Mehis Heinsaar, "Sünnipäev", rmt: "Sügaval elu hämaras", 2009, lk 9
- Inimesed, kes usuvad, et nad on tugeva tahtejõuga ja oma saatuse peremehed, võivad selle usu juurde jääda üksnes juhul, kui neist saavad vilunud enesepetturid. Nende otsused pole tegelikult üldse otsused — sest tõeline otsus muudab inimese alandlikuks, kuna otsuse tegija teab, et see jääb paljude määramata asjaolude meelevalda — , vaid möödahiilimiste ja illusioonide keerukad süsteemid, mis on loodud iseenda ja maailma kujutamiseks säärastena, nagu ei nemad ise ega ka maailm sugugi ei ole.
- James Baldwin, "Giovanni tuba", tlk Ursula Põks, 1993, lk 23
- Oop tõstis käe ja lehvitas seda, möirates kelnerile. "Siia!" karjus ta. "Siin on inimesed, kes tahavad teid rahaliselt toetada. Nad kõik on aeglaselt janusse suremas."
- "Üks asi, mida ma tema juures alati olen imetlenud," ütles vaim, "on tema häbelik, üksinduselembene loomus."
- Clifford D. Simak, "Härjapõlvlaste kaitseala", tlk Krista Kaer, 1989, lk 198
Kust tulid kuningad ja parasiidid?
Kust kõik leskmesilased need, kes kuhjavad
vaeva ja vääramatut vaesust nendele
kaela, kes ehitavad nende lossid ja
neil' leiva küpsetavad? Pahest, jälgist pahest,
ahnusest, hullusest ja reetlikkusest;
kõigest, mis häda sünnitab ja teeb
kõik tühermaaks täis kibuvitsu; ihast,
mõrvast ja kättemaksust. - Ja kui äratab
meid mõistus valjul häälel nagu Loodus ise,
kõik rahvad; ja näeb terve inimkond,
et pahed on riid, sõda, viletsus; ja et
on õnn, kooskõla, rahu - voorused;
kui inimese küpsem loomus põlgab ära
ta lapsepõlve lelud; kaotab kuninglik
pilk oma võime pimestada, selle võim
kaob vaikusesse; kõrgel hiilgav troon
jääb märkamatult seisma troonisaalis,
mis kiirelt kõduneb; siis kõik, mis võlts ja vale,
saab sama vihatuks ja tulutuks
nagu on tõde nüüd.
- Percy Bysshe Shelley, "Queen Mab", III, 118-138
- Hommikuti oli saksa keele tund. See keel oli kokkusaamispaik õpetajate ja laste vahel. Hedvig oli veendunud, et kõikides keeltes on peidus varandused, mida hakkab mõistma alles see, kes tunneb tähtede taga olevaid maailmu. Neid maailmu kavatses Hedvig avastada, olles siia jõudes sukeldunud pühendunult armeenia keele õpingutesse. Ta uskus, et iga sõna kannab endas lõhnu, maitseid ja tundeid, nagu ka uudiseid tundmatutest kohtadest. Iga täht on juba varem kellegi maalitud, inimeste käe läbi, kellega nii saab kohtuda.
- Piret Jaaks, "Tаevа tütred", 2023, lk 50
All pealisookeani kõuemüha
ja taarnate, kus sügaviku piir,
iidammu segamatult magab üha
und nägemata Kraken: päiksekiir
ta mustast kogust kohkub; tema üle
hiidkäsnad aastatuhandeid on luhand;
polüübid koopaist haarmetega uhand
on värelema suikvel vetesüle -
need haiglasesse valgusse kui vinnal
end puurivad.
- Alfred Tennyson, "Kraken", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 168
- Põhjusi pole raske leida: poliitika on alati meeste mäng, mille eesotsas istuvad ja otsustavad mehed, ning kehtivaid reegleid on raske muuta. Ühtne mass ülikondades mehi. Arvukalt mehi, kes teevad oma tööd hästi, mehi, kes teevad asju halvemini, mehi, kes osutuvad võhikuteks, kuid vähemalt neil on võimalus proovida. Ja mitte kunagi ei hinnata ühe mehe järgi tervet meessugu. Sest mehi on igasuguseid – ikkagi inimesed!
- Kuid naistest jõuab tipu lähedale üks, kes võib olla oma ametis parem, halvem või sama hea kui kõik teised, ent hinnang tema tööle laieneb automaatselt hinnanguks terve naissoo oskustele, võimetele, teadmistele.
- Anna-Maria Penu, "Soopimeda Euroopa Liidu Eikeegid", Postimees, 9. detsember 2009
- Elukogemus kinnitab, et tõeline sõber on see, kes ei tule sulle hea meelega külla üksnes peo- ja pühapäevadel, vaid ka siis, kui sul on hädasti abi vaja. Kui on vaja ära teha midagi täiesti lihtsat ja argipäevast, näiteks võtta õue peal ette suur ja ulatuslik koristustöö või ka siis, kui sa mingil põhjusel tubastes oludes nõu ja abi vajad.
- Ene Puusemp, "Hulk teeb hulka tööd ära", Lee, mai 2018, lk 111
- Kivivalli keskele oli direktor pannud mustade tähtedega suure plakati: Eravaldus. Maaletulek keelatud.
- Lähme maale, ütles vanaema, ta oli väga vihane. Sophia oli ehmunud näoga. Siin on suur vahe, seletas vanaema. Ükski hästikasvatatud inimene ei lähe teise inimese saarele, kui see on inimtühi. Aga kui niisugune plakat üles pannakse, siis minnakse küll, sest see on väljakutse.
- Tove Jansson, "Suveraamat", tõlkinud Tõnis Arnover, 1995, lk 114
Vaas, värss ja kipsist koopia
Suurriigi põrmust taastavad.
Loss variseb, kuid Babülon
Vaid ainsas kivis peidus on.
On tiivulise pulli sees
Kõik Niinive saladused.
Ehk alal hoiab epigramm,
Kes Sanherib, kes Semiram.
- Louis Esson, "Assüüria kipskoopia" ("An Assyrian Cast"), rmt: "Bells and bees", 1910
- Mina ütleksin niimoodi, et see tantsimine on nagu vee peale joonistamine. Inimene võib vaadata, kuidas ta oma joonistusi teeb, ühel hetkel on seal suured kirjad ja jäljed, teisel hetkel on maa jälle tasane. Aga ta võiks vaadata, mida see laine seal kaldal toimetab ja kui ta tunneb, et miski asi on teda puudutanud, siis see ongi olnud see laine, mis puudutas teda tantsu poole tulema. Seda ei tea kunagi, millal see tuleb, see on igal ühel eraldi kogemus.
- Angela Arraste, intervjuu: Reet Weidebaum, "Anna Raudkatsi stipendiaat Angela Arraste: tants ei saa rutiiniks muutuda", ERR, 03.07.2025
- Kronoloogiline vanus ei ole kunagi esimene asi, millega inimene end määratlema peaks. Ka väga vana inimene on palju enamat kui lihtsalt ta sünniaasta või ta kõrge vanus.
- Riin Tamm, intervjuu: Aime Jõgi, "Geeniteadlane Riin Tamm: meie aju elaks üle seitse keha", Postimees, 30. august 2016
- Vahel mulle tundub, et kõik kunstiliigid on hästi pühad. Muusika, eriti klassikaline muusika, on hästi püha. Teater on püha. Ja parem on neid mitte kokku segada, sest siis on neid raske nimetada, defineerida, tekib küsimus, mis see ikkagi on ja kas see on lubatud või mitte.
- Hedi-Liis Toome, intervjuu: Oliver Issak, "Hedi-Liis Toome: helilooja ja helikujundaja kõrvale on teatris tekkinud ka helikunstnik", ERR, 03.09.2023
- Kogu maailm oli õisi täis ja armunud. Hapukirsihekk aiatee ääres oli valge õitevall. Kuski häälitses nukralt porr. Nukruski kuulub armastuse juurde.
- Erwin Strittmatter, "Poni Pedro", tlk Helga Kross, 1963, lk 80
- Essänd, seda laiskust! Mitte ei taha tööd teha! S. o. tahan, tahan väga, aga ei võta tõsiselt ette. Olen nagu laps jõulupuu all, võtan kord ühe kingituse kätte, siis teise, panen jälle ära ja olen tasa rõõmus, siis jälle algab seesama vaatlemine ja nagu arg ja hell katsumine uuesti. Ainelised kingid on ülekantavad hingelistesse mõistetesse, sest säält nad ju tulevad, hingelised aga liiguvad vaikselt mu ümber iseeneses ja ma nagu imestan kogu aeg. Ja pilgutan silmi, et kas on ikka tõsi. Ja nii ma siis ei jõuagi tööni.
- Millest ka selgub, et tööl oli teiste ülesannete keskel ka oma uimastamise ülesanne. Kuna nüüd seda narcoticumi enam vaja pole, on kõik nii õndsalt lõtvunud.
- Karl August Hindrey, "Iru päevik. Katkendeid", Looming 8/1995, lk 1096
Mees silmitses naise kahvatut nägu ovaalses raamis,
tumedaid juukseid, mis lainetena voogasid ta õlgadel,
kristallidena pärlendavaid vihmapiisku ta juustel,
udusse mähkunud maastikku ta selja taga.
Ta tundis, kuidas naine
tema suunas hoovas,
kuidas pind ta jalge alt kadus,
kuidas ta hakkas langema
põhjatusse sügavikku.
"Su portree sulab vihmas," ütles mees.
"Sellel portreel sajab alati vihma," vastas naine.
"Pilt on niimoodi maalitud."
- Aime Hansen, "Naise portree", rmt: "Ma olin mereingel", 2011, lk 29
- Ruth mäletab, et kui ta alustas doktoriõppes, küsis Erik: "Kui tahaksid oma elutoast tuleviku arheoloogidele kaarti joonistada, siis mis oleks kõige olulisem?"
- "Ee ... veenduda, et koostan täieliku asjade nimekirja."
- Erik oli naernud. "Ei-ei. Nimekirjad on omal kohal, aga need ei ütle midagi inimeste eluviisi kohta, mida nad tähtsaks pidasid, mida nad kummardasid. Ei, kõige tähtsam asi on suund. Mis suunas su toolid seisavad. See näitaks tuleviku arheoloogidele, et kahekümne esimese sajandi kodu kõige tähtsam objekt oli üks suur hall nelinurk, mis seisis toa nurgas."
- Elly Griffiths, "Koolmekohad", tlk Nele Mikk, 2020, lk 111
- Majakesest tõusis taevasse peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades suitsetati. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.
- Hannu Mäkelä, "Härra Huu", tõlkinud Piret Saluri, 1985, lk 20
- Kui ma kahe aasta eest rääkisin siin samas majas, kuidas rasked ajad toovad esile inimese vajaduse lugude ja nende vabastava toime järele, ei osanud ma arvata, et peagi on maailm veelgi enam liigestest lahti ja ei mina ega ükski teine tõlkija saa seda kahjuks paika panna, aga me saame teha midagi, mida oleme alati teinud: vahendada eesti keelde seda, mida maailm on süstinud kirjanduse vereringesse.
- Häbimärgistamine on huvitav nähtus. Ka linnades näiteks sildistavad nii-öelda kehvemaid linnaosasid need inimesed, kes ise seal ei ela. Sealjuures on põnev, et selles linnaosas elavad inimesed on elukeskkonnaga pigem rahul. Sama loogika kehtib ka linnalise eliidi vaatele maapiirkondadele.
- Kaugemalt vaadates võibki kõik maaline näida mahajäänud, vanamoeline, mõttetult ressursimahukas. Tundubki, et püütakse lootusetult jõuda juba "läinud rongile". Praegused maa ja väikelinnade kogukonnad ootavad head elukvaliteeti, isegi kui teenuste ühikuhind on Eesti keskmisest kallim.
- Meedia saab jälgida seda, et maapiirkondade ja maaelu diskursuse kujundamine ei toimuks ainult läbi linnalise eliidi sõnavõttude, kirjutiste ja sõnavalikute. Tahame me või mitte, lõpuks sõltuvad nendest mõttemallidest ka poliitilised otsused.
- Kadri Leetmaa, intervjuu: Airika Harrik, "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit", ERR, 11.06.2020
- Vanaema ütles, aga tänu sellele, et see nimi sai eestistatud, siis pääsesime meie Siberisse saatmisest, sest kõik teadsid, et kauplus Raekoja platsil on Keisermanni kauplus, aga omanik oli Karisma.
- Katrin Karisma, intervjuu: "Nimede eestistamata jätmisel oleks Eesti lavadel laulnud Uku Schultz ja Laura Pomm", ERR, 18.03.2020
- [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid Tõde ise. Missugust abi, missugust lohutust sisaldab Tõde - võrreldes mingi looga? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui tuul möirgab korstnas nagu karu? Kui välk lööb varjudesse magamistoa seinal ja vihm koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui hirm ja külm teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. Vale vaigistavat, äiutavat turvalisust.
- Diane Setterfield, "Kolmeteistkümnes lugu", tlk Virve Krimm, 2007, lk 13
- Iga rahva kultuur on kogum tekste, mis on ise samuti kogumid, mida antropoloog püüab lugeda üle nende tegelike omanike õla.
- Clifford Geertz, "Kultuuride tõlgendamine: valitud esseed", tlk Tanel Pern, 2017
- Ükskord läks sõdur Mälandi metsa. Seal nägi ühte laia ja pikka madu. See madu oli kobra. Kobra ajas end kerra. Sõdur oli juba läind.
- Mait Metspalu, "Mälandi metsas", Sirp ja Vasar, 4. juuni 1982, lk 16
- Vidzemes algasid ajad, mida rahva mälus ja rahvaluules katab kuldne loor — Rootsi aeg. Seda suutsid positiivses mõttes ületada vaid kakskümmend sõltumatuseaastat kahe maailmasõja vahel. Kuigi "vanast heast Rootsi ajast" räägitakse kogu Lätis, paistab siiski, et sellest on tõelist põhjust kõnelda vaid Vidzemes, Liivimaal, kuhu rootslased on jätnud selgeid jälgi, mida ülistatakse siiani. Kuramaal, mis tollal Rootsile ei kuulunud, käisid nad vaid tapmas, röövimas ja põletamas.
- Anna Žīgure, "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun, LR 29-30/2001, lk 20
- Tulemas on laulupeo 150. sünnipäev ja peo motoks on valitud "Minu arm". Arm-armu ja sealt edasi armuline, armuandmine, armulaud jne. Aga sõna "arm" saab käänata ka arm-armi, armiline. Mõlemad tähendused on Eestile sobivad. Meie rahvuskehand ongi sügavalt armiline. Haavu on olnud palju ning mõni haav armistub väga aeglaselt.
- Ene Üleoja, "Saatus on pannud mu siia elama". Eesti Kirik, 28. märts 2018
- Ühelainsal Tammsaarel, Kunderal, Mannil või Dostojevskil on loomulikult õigus kirjutada täpselt nii, nagu nad kirjutasid. Liiatigi peetakse kirjanduse üheks oluliseks omaduseks seda, et see võimaldab meil vahetada vaatepunkti, heita pilk sisse teiste ellu – nii peaks ka veendunud feministil olema huvitav sisse vaadata veendunud šovinisti hinge, eriti kui seda on meisterlikult kujutatud. Kuid neil suurkujudel on õnn ja õnnetus esindada kirjandust kui institutsiooni. Ja kui vaadata kirjandusloolist kaanonit, on see tõepoolest nii mehekeskne, et pea hakkab lausa pööritama.
- Johanna Ross, intervjuu: Pille-Riin Larm, "Aus tuleb olla!", Sirp, 11. detsember 2015
- Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda kreeklaste põhimõttega: mõõdukus kõiges. Mõni, kes oli veidi Shakespeare'i nuusutanud, võis öelda: "Vaata et sa ei patustaks looduse siivsuse vastu." Looduse karjuvast siivutusest polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud kuristikus, mis avanes tema ees Carlyle'i külakoolis ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. Koolipoiss ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi.
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 168
- Vaadake, just minu isa vaimustus minu näitemängu üle tegigi minust näitlejanna. Ma pidin olema umbes üksteist, kui ta mind esimest korda teatrisse viis; olin mitu korda koos temaga ooperis käinud, ent need mulle eriti muljet ei avaldanud.
- Aga see esimene näidend! Mu silmad hüppasid peast välja.
- Täiskasvanud inimesed tollel laval tegid samu asju, mida mina kodus üksi nalja pärast tegin. Ja nad said selle eest palka! Nad teenisid sellega elatist! Ma lihtsalt ei saanud aru, kuidas need näitlejad saavad käituda nagu mina, leiutada väljamõeldud maailma ja nimetada seda tööks! Esimesel vaheajal pöördusin ma isa poole ja ilmselt oli mind kuulda üle terve teatri, sest ma olin nii elevil, kui ma ütlesin: "Papa, papa, just seda ma tegema hakkangi!"
- Ja see tunne pole tänaseni muutunud. Ma tõusen kell kuus üles ja lähen stuudiosse ja see on töö, mida ma armastan, ja ma olen nii õnnelik. Ma lähen teatrisse, istun oma garderoobis, panen meigi peale ja kostüümi selga ning korrutan kogu aeg: "Ja siis mulle veel antakse selle eest raha ka!"
- Ingrid Bergman, rmt: Ingrid Bergman, Alan Burgess, "Ingrid Bergman: my story", New York: Delacorte Press, 1980, lk 22
- Faye mõistis, et seal väljas on armee, mis vaid ootab võimalust rünnakule asuda. Enamik naisi - ükskõik, kui rikkad ja edukad nad ka ei oleks - on kunagi mehelt petta saanud. Igaühel on truudusetu eksmehe, valetaja, petise kogemus, igaühel on keegi, kes on ta südame purustanud ja sellest üle kõndinud. Meesülemus, kes on edutanud kehvema kvalifikatsiooni ja pädevusega meeskolleegi. Märkused, higised käed firma jõulupeol. Kõik naised on sõjaveteranid. Mingil moel.
- Ja ometi hoiavad nad keelt hammaste taga. Suruvad hambad kokku. On suuremeelsed. Näitavad üles mõistmist. Andestavad. Lohutavad lapsi, kui mees ei ilmu välja, nagu oli lubanud. Vabandavad neid välja, kui nad teevad halvustavaid märkusi. Jātkavad mehe vanemate kutsumist laste sünnipäevapeole, kuigi nood on lahutuses mehe poolt ja kiitlevad rõõmsalt, kui tore on mehe uus naine. Naised on juba kord sellised. Nad pööravad viha sissepoole. Enda vastu. Nad ei aja nina püsti ega nõua oma õigusi. Head naised ei nori tüli. Head naised ei tõsta häält. Seda õpetatakse naistele maast madalast. Naised lepivad kõigega, siluvad suhteid, kannavad vastutust, neelavad uhkuse alla ja püüavad olla madalamad kui muru.
- Camilla Läckberg, "Kuldne puur", tlk Aive Lauriste, 2019, lk 160
- Kontserdielu kipub inimene vabatahtlikult arvustama ainult ühel patoloogilisel põhjusel: ebanormaalse huvi ja lausa kirgliku armastuse korral muusika vastu. Klassikaraadio toimetajana saan tihti kirju ja kõnesid nii muusikutelt kui ka kuulajatelt, kes arvavad teisiti.
- Anne Prommik, "Muidu kena inimene, aga kriitik", Sirp, 24.03.2017