Mine sisu juurde

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar

Allikas: Vikitsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

Armastasin oma sõpra.
Ta läks mu juurest ära.
Rohkem pole midagi öelda.
Luuletus lõpeb
sama vaikselt kui algas -
armastasin oma sõpra.

  • Ei ole suuremat mõnulejat kui siga palaval suvipäeval porilombis. Üleni sees keerab see rasvarantjee siis üht külge ning teist. Selles olekus lamab ta pikki tunde, silmad kinni ja kuuldavale tuues mõnd harva heakskiidu röhatust. Selles nautimises läheneb ta juba inimesele. Või inimene seale? (lk 76)
    • Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010

näha vastasmaja tumehallides paneelides
ilu kvintessentsi mille peale süda
krampi tõmbub
roomata mööda igavuse paksu klaaskatet igatsedes
sukelduda
sinusse
ilusse
elusse
...
elada kõndides köiel üle kuristiku
elada Mustamäel

                               Siin kõrgel üleval
on majapraod täis lömmis kuuvalgust.
Inimese vari on kõigest ta kaabu suurune
ja lebab jalge ees, nagu ring, mille sees seisab nukk,
Inimene ise on püstine nõel, tipp sihitud kuu poole.
Ise ta kuud ei märka, ainult selle hiigelomadusi:
tunneb kätel imelikku valgust, mis pole kuum, ei külm,
mille temperatuuri kraadiklaas ei näita.

Kes aga luuletamisest veel praegu end toita jaksab?
See ongi, miks meil enam laule ei looda.
Poeet ei küsi ju ainult: Kes loeb? Ta küsib ka: Kes maksab?
Ja kui ta raha ei saa, siis ta värsse ei tooda.

  • Teiselt poolt on mulle juba aastate eest saanud imestusväärseks lõõgastuse ja naudingu allikaks romaanid, kuigi need pole eriti kõrgeklassilise kujutlusvõime saadus, ning sageli õnnistan kõiki romaanikirjanikke. Üllatavalt palju on neid mulle ette loetud ning mulle meeldivad nad kõik, kui nad on vähegi head ega lõpe õnnetult - mille suhtes tuleks vastu võtta seadus. Minu meelest ei ole romaan esmaklassiline, kui ta ei sisalda isikut, keda saab palavalt armastada, ja kui selleks on kaunis naine, siis seda parem.

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/13

  • Päev-päevalt õppisime sõduritarkust juurde. Tihtipeale käisime süstimisel, küll ühe, küll teise tõve vastu. Nagu pärast aru saime, oli sellest suur kasu, sest rindel me peaaegu ei teadnudki, mis on haigused. Aga tookord virisesime — miks meid torgitakse. Tegime näo nagu haiget saanud lapsed ja ei suvatsenud pärast süstimist kätt ega jalga liigutada. Niimoodi aga just jäigi nõelakoht valusaks. Hiljem patareis me kargasime süstisaamise järel hoopis hobuste selga ja ratsutasime endid higiseks. Veri hakkas siis kiiresti käima ja viis seerumi ruttu üle terve keha laiali, nii et valusaks ei jäänud ükski koht. (lk 10)

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/15

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/16

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/17

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/18

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/19

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/20

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/21

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/22

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/23

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/24

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/25

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/26

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/27

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/28

alamlehed