Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/juuni
| jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember |
- On paradoksaalne, et juba 1990. aasta esimese Nooruse numbri esikaas väljendas olulist muudatust inimeste suhtumises Eestimaasse. Taas oli Eesti lipp esikaanel, aga ebatavalises kohas, fotol oleva koristaja ämbri värvidena, aga koristaja piilus Soome lipuga kaunistatud ukse lukuaugust sisse. See ei väljendanud enam mitte ainult huvi, vaid ka uusi olusid, avanenud võimalust Eestist ära minna, Soome paremat elu otsima.
- See kaanepilt seostus otseselt looga "Vend, kas võtad mind tööle", milles Priit Hõbemägi käsitles Eesti ja Soome tööjõuvahetust. Muide, eelkõige läksid Soome tööle tervishoiutöötajad - arstid ja õed. Eks ole see tunnuslik ka praegu.
- Linda Järve, "Nooruse lugu", 2017, lk 141-142
- Ja mis puutub tema postkastisse, siis on see asi iseeneses, konstruktsioon, mille kohta möödasõitvad autojuhid, kes järve ääres, kus mets hõreneb, kiirust vähendavad, tavaliselt ütlevad, et see pole pärit siit maailmast.
- Aga seda ta just on.
- Esialgu arvatakse, et see on harilik piimapukk, mille otsa keegi on asetanud rohiroheliseks värvitud mesipuu, mille otsa keegi teine omakorda on pannud omatehtud pesakasti.
- Teatud määral ongi tegemist vana piimapukiga. Seal on ruumi kahele suurele piimaplekile ja puusse on jäänud nendest nõudest rõngad, aga juba üheksa aastat pole siin seisnud ühtegi piimaplekki.
- Kasti küljes, mis näeb välja nagu mesipuu ja millel on puupööraga uks, ripub nööri otsas laast, üks külg punane ja teine must. Ja pesakasti küljes on väljavõetav must nool.
- Tegelikult ongi postkastiks see pesakast. Nool tõmmatakse välja, kui postimehele on vaja teatavaks teha, et kastis on ärasaadetavat posti, muidu peaks ta võib-olla ilmaasjata peatuma.
- Punane ja must puupilbas, mis ripub suurema kasti küljes, teatab, kui paistab punane pool, et postimees peab ühes võtma paki, millel on temaga üks tee. Postimees sõidab ainult ühes suunas. Kui paistab must külg, siis tähendab see, et paki peab ühes võtma kruusaauto. Kruusaauto sõidab mööda paar korda päevas.
- Viimasel ajal pannakse küll ehk harva siia mõni pakk, aga seda siiski juhtub.
- Kogu postkastikaadervärk seisab muidugi suure kuuse all, aga kindluse mõttes on see kõik varjatud veel roostetanud plekiga, mis on kuuse külge naelutatud.
- Kuskil pole ühtegi nime, aga jääb mulje, et selle postkastiehitise omanikul peab olema tohutu kirjavahetus.
- Stig Claesson, "Kes armastab Yngve Frejd", LR 11–12/1980, lk 7
Ameerika ma olen sulle andnud kõik ja olen nüüd eimiski.
Ameerika 17. jaanuaril 1956 kaks dollarit ja kakskümmend seitse senti.
Ma ei kannata välja omaenese vaimu.
Ameerika millal kord lõpetame inimeste sõja?
Käi persse tükkis oma aatomipommiga.
Mu tuju on sant sa ära tüüta mind.
Ma ei kirjuta oma luuletust kuni mu vaim pole selge.
Ameerika millal muutud sa ingellikuks?
Millal rebid oma rõivad seljast?
Millal vaatad enesele otsa hauasügavuse seest?
Millal väärid oma miljonit trotskisti?
Ameerika miks on su raamatukogud pisaraid täis?
Ameerika millal saadad Indiasse oma kanamunad?
Mul on su ogaratest nõudmistest kõrini.
Millal ma võin minna supermarketisse ja osta kõik mis vaja
oma ilusate silmade eest?
Ameerika täiuslikud oleme ikkagi meie sinuga ja mitte
tulevane ilm.
Su masinavärk on mulle liig.
Sinu tõttu soovin olla pühak.
Ent peab olema teinegi viis seda asja klaarida.
- Allen Ginsberg, "Ameerika" ("America", 1956), tlk M. ja Andres Langemets, rmt: "Ameerika luule antoloogia", 2008, lk 352
- Minu puhul toimib muusika nii, et kui ma olen kurb, siis ma kuulan eelkõige kurbasid laule. Otsin muusikast mõistmist... seda tunnet, et keegi teine on olnud veel samas kohas, kus mina praegu. Kurbust ei saa lihtsalt vaiba alla pühkida... see tuleb endast välja lasta. Seda saab teha läbi pisarate või ükskõik kuidas. Kuid mulle tundub, et muusika on selle tunde saatjaks.
- Liisi Koikson, intervjuu: "Liisi Koikson: kurbust ei saa vaiba alla pühkida, see tuleb endast välja lasta", Postimees/Elmari raadio hommikuprogramm, 27. detsember 2022
- Alasti keha modelleerimine kannab nii emotsionaalse kui ka karakteerse rõhu näolt kehale, keha proportsioonidele ja hoiakule. Figuuri kujutamine annab võimaluse avardada plastika temaatilist mahtu, mille põhiline objekt on ikkagi inimene. Alasti inimkehale antakse kanda sümboli osa, ta muutub tunde- ja meeleoluvarjundite, aga ka aja kulgemise võrdkujuks, tema abil on lihtsam lahendada mütoloogiliste ja allegooriliste kujude esitamist. Samas tuleb tõdeda, et põhiline, mis kutsub ikka ja jälle aktfiguuri kujutamise juurde, on inimkeha enese ilu ja ilmekus.
- Tiina Pikamäe, "Akt Eesti skulptuuris", 1978, lk 3
- Ohu korral loobub demokraatia esimese asjana demokraatiast.
- Mignon McLaughlin, "The Complete Neurotic's Notebook", Secaucus, N.J.: Castle Books, 1981, lk 164
- Praegu, kui ma seda kirjutan, on tõeline oht, et Venemaa satub sõtta. Suured vastuolud jagavad Euroopa kahte leeri, vanadest sõpradest saavad vaenlased. [---] Meri on viimastel päevadel rahutu, ägab nagu valu käes. Kroonlinna suunduvad laevad heitlevad tormiga. Keisril oli vaja käia garnisoni ülevaatusel, kuid ta ei pääsenud merele. Kas tunneb ka meri, et inimkond tülitseb, ja on seetõttu nii rahutu ja tusane? Kas loodus seetõttu vappub igal pool, maavärisemised hävitavad terveid linnu? Kõige selle möllu keskel katsub väike inimene elada oma elu, nautida oma õnne, sest õnne poole püüdleme me kõik, rikkad ja vaesed, maailma vägevad ja osatud.
- Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996, lk 9
- Raba ei tunne aega, kõrgsoo kella. Sada aastat tagasi või edasi, kaheksa või kaheksakümmend, raba on ikka ühesugune. Muutuvad valgus ja värvid, õhk sootaimede kohal, aga mitte ürgraba ise, soo põhjatud laukad ja alguse ja lõputa rajad, need, mis on nähtaval, ja need, mis on peidus, kõik on siin alati alles. Kui arvad, et rada ei ole, siis vaata veelkord. Võibolla ainult sina ei näe, võibolla ainult silmadest ei piisa. Raba ei näita sulle midagi niisama, ise pead tahtma otsida, suutma leppima sellega, mida leiad.
- Lilli Luuk, "Ööema", 2024, lk 8-9
Jäänud kinni septembri
kitsemurakatesse,
küünitavad ta käed
magusa tumeda marja järele;
ta on üleni
murakaist võlutud.
"Tee kiiremini, Lieselott,
on juba hilja." (Aega
on küll! Ta
teeb näo, et ei kuule, ja venitab.)
Vana naine maitseb
viimast marja
päikeselises unustuses,
liikumatus ereduses.
- Gerda Mayer, "Lieselott murakate vahel" ("Lieselott Among the Blackberries"); Josie Holford, "Blackberrying", blogi Rattlebag and Rhubarb, 12. september 2017
- Greipfruudimahl, mida ta kahe kolmnurkse auguga plekkpurgist jõi, seisis aknalaual. Kui ta käe selle järele sirutas, paotus kardin, ja ta vaatas välja. Pruun liivakivi, balustraadid, uukaknad, sepisraud. Nagu tembeldatud margid albumis — üle tuhmruskete majade raudvõrede ja sooniliste vihmaveetorude rasked mustad viirud. Kui raskepärast elu elati siin, nendes kodanliku soliidsuse vormides! Püsivusetaotlus masendas. Me oleme lendamas Kuule. Kas inimesel on õigust isiklikele ootustele, mis on nagu need mullid kolvis? Aga eks liialdata olukorra traagilisusegagi. Veendumuste ebapüsivus tõstetakse ülearu kilbile; see, mida kunagi usuti ja usaldati, ümbritsetakse nüüd kibestunult musta irooniavõrega. Nõnda on hüljatud kodanliku stabiilsuse must värv saanud uue tähenduse. Aga seegi on väär, ebaõige. Sel kombel õigustatakse logelemist, rumalust, pinnapealsust, pirtsakust, himu — pööratakse omaaegne väärikus pahupidi.
- Saul Bellow, "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11/1973, lk 11
- "Ma ei anna neile põhjust mind haletseda," oli mu emal kombeks lõriseda. Seda kibedat tõde kuulutas ta iga paari kuu takka, kui rahaga kitsas käes oli. Toidutalongid olid meie linnas tavaline nähtus. Käigud kiriku keldrisse, kust konserve ja kuivaineid tasuta sai, niisamuti. Olin piisavalt tark, et mitte soovitada nende võimaluste kasutamist ja raha kasutamist auto parandamiseks, uute kingade ostmiseks või krediitkaardivõla äramaksmiseks. Mu ema tegi selgeks, mida tema sellisest asjast arvab. Ajapikku sain aru, mida ta sellega öelda tahtis. Uhkus võis küll olla patt, kuid see aitas ka vee peal püsida. Haletsust sai esile kutsuda haletsust vääriva käitumisega.
- Anna Pitoniak, "Vajalikud inimesed", tlk Piret Lemetti, 2020, lk 52-53
- Asi on nii, et kui inimene on midagi läbi elanud, mis on võib-olla kohutav või hirmus või midagi, mis jääb meelde, siis sa hoiad seda kas eneses või lased endast välja. Millegipärast mina valisin, et ma lasen selle endast välja. Maailmas on rohkem ruumi kui minu peas. Nii ma kirjutangi kogu aeg. Ma tahan need momendid välja lasta, las teised loevad. Ma ise vaatan ka imestusega, et ei tea, kas ma mäletan. Aga see ei häiri mind enam.
- Elin Toona, intervjuu: Margit Kilumets, "Elin Toona: ma tahan need hirmsad momendid endast välja lasta, las teised loevad neid", ERR/ETV "OP!", 19. oktoober 2018
- Kui me tõesti tahame kaitsta oma kodumaad ja traditsioone, mida on meil rikkalikult, siis ärme otsi vaenlast meie endi seast ettekäändel, et ta on mees või naine, hetero või mitte. Me oleme omad.
- Laila Kaasik, "Aeg loobuda Varro kootud Kremli käpikutest", EPL, 15.04.2022
- Linnakool tähendas mu emale sama mis misjonärile põrgu. See oli koht, kus said kokku hukkaläinud lapsehinged, kus vibutati hommikust õhtuni vitsa, kus haises ning kust sai igasuguseid haigusi ja tõbesid külge, pähe tulid täid ja juuksepusad, nägu läks villi ja keha kärna ning varbavahed seenetama. See oli lapitud küünarnukkide ja allavajuvate aluspükstega laste maailm, eeskojaks millelegi, mis minu isa arvates oli veelgi hullem.
- Kui olid juba sattunud linnakooli, tuli ka järgmine etapp. Sattusid talumatse teenima.
- Lise Nørgaard, "Volmer: Ühe eeskujuliku kodaniku portree", tlk Ene Mäe, 1996, lk 15
- Seepeale hakkas Anna äkki omaette itsitama:
- "Kuule, ämm, kas sinä oled samate medeld, et sen... jumalaga on vähä naljagad luod?"
- "Mes siel naljagat on?" imestas Ann
- "Ku Madis lugi kümmet käskü, siis üks oli "sinä eit pia mitte himustama ligimise naist, sulast, ümmärdäjät ja pudulojuksi". Sest minä saan arvu küll, et ein tohi töise inimise luomasi heneselle ottada, vade tienijäd on jo inimised, nie lähteväd tienimä, kuhu tahtuvad. Ja kuda minä kenegi naise ärä ottada saisin? Mes ma tien sen naisega?"
- Nüüd hakkas ka Ann naerma, nii et käedki kalade kohal peatuma jäid.
- Heli Kendra, "Kärkä", 2021, lk 495
- Mõõdukas tõde liialdustega on parim relv saavutamaks seda, mida tahad. Peab ainult teadma, mida tahad. Altvedamistes ongi paraku süüdi viimasele mitte mõtlemine, enne kui tegutsema asutakse.
- Siiri Pärkson, "Järsak", 2004, lk 29
- Nagu juba märgitud, puudus Venemaal Euroopale omane seisuslik ühiskonnakorraldus. Vene elanikkonna võis jagada kaheks: teenistuslased (служилые люди) ja rakkealused (тяглые люди). Euroopalikke aadlivabadusi Venemaal ei tuntud. Aadel oli allutatud eluaegsele teenistuskohustusele, mida mingil määral kompenseeris ainuõigus omada maad ja pärisorje. Ka kõige väljapaistvama Moskva teenistuslase elu ja vara rippus tsaari tahtest ning tema vabadus polnud märkimisväärselt suurem talle kuuluvate pärisorjade omast.
- Mati Laur, "Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni", 2022, lk 22
- Kui tajume omaenese huvide läbipõimumist teiste omadega, siis tekib ka abivalmidus. Ühtlasi teritab moraalne või eetiline vaatlusviis pilku nägemaks neid laiemaid, kuid samal ajal ka vähem märgatavaid ja hapramaid seoseid, mis ühendavad igaühe saatust iga teise omaga – ja võhivõõrad ligimesteks muudavad.
- Jürgen Habermas, "Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?", tlk Leo Metsar, Vikerkaar 9-10/1992
- Arvutusmasin teeb asju, mis sarnanevad palju enam mõtlemisega kui kõik see, mida teevad loomad; aga ta ei tee midagi, mis lubaks öelda, et tal on tahe nagu loomadel.
- Blaise Pascal, "Mõtted", tlk Kristiina Ross, 1998, lk 193
- Ta ütles seda naljaga pooleks, aga äkki sai Tobias aru, et Nadja oli olnud tookord ilmselt solvunud. Ükski tüdruk ei tahtnud olla ilusa poisi parim sõbranna, isegi kui see oli poisi silmis suur austusavaldus. (lk 89)
- Nele Neuhaus, "Lumivalgeke peab surema", tlk Eve Sooneste, 2016
- Kas selles õpetuses, mida ma teile selgitada püüan, pole hirmutavaks peamiselt asjaolu, et see jätab inimesele võimaluse valida?
- Jean-Paul Sartre, "Eksistentsialism on humanism", tlk Vivian Bohl, 2007, lk 21
- Vihm sajab alla vihma raskusega. Nagu elulgi on elu raskus, ajal aja oma, rütmiliselt langeb see maha.
- Yū Miri, "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs", tlk Maarja Jaanits, LR 4-5/2025, lk 24
- Arutlesime hiljuti sõpradega, miks pole mägironimine spordiala ning jõudsime järelduseni, et vastasel juhul ei jõuaks laipu mäenõlvadelt kokku korjata! Kui mägedes tekiks võistlusmoment, siis oleks see kõige halvem asi, mis juhtuda võib! Mägironimine oleks pigem võrreldav palverännakuga, mõtete vormimisega, meditatsiooniga. Mida kaugemale sa eneses rändad, seda tervemaks saad. Mägi karastab meelt ja füüsist. See ei ole mind üksnes tugevamaks teinud, vaid tunnen, et iga mägi kasvatab mind.
- Katrin Merisalu, intervjuu: Merili Luuk, "Katrin Merisalu: võistlusmoment mägedes oleks halvim, mis võib juhtuda!", Õhtuleht/Liikumine ja sport, 8. juuli 2020
- Teismelisena kõndisin ma Kuressaares oma koduaias ja kogu aeg oleks mul justkui keelpilliorkestrid kõrvus mänginud. Millegipärast on nad ära kadunud, ma ei kuule neid enam. Olen eluaeg džässorkestritele stringorkestreid eelistanud. Nende muusika on hingemuusika. Sest inimese hingekeeled ei ole mitte trompetid ja trummid, vaid ikka keelpillid.
- Heli Lääts, intervjuu: Jaanus Kulli, "Heli Lääts: "Mu kohal on kogu elu olnud juhtiv ja kaitsev käsi."", Õhtuleht, 22.06.2017
- Kuhu jäid aga tüdrukud? Ka nemad on hariduse ja loova töö poole püüelnud, nendel puudub ainult üldnimetus, sest karjatüdruk tähendab keelepruugis midagi alaväärtuslikku. Helmi Mäelo oma mälestustes "Talu tütar" (1959) analüüsib seda vahet enda lapsepõlve kirjelduses. Tüdrukuid peeti tol ajal perekonnas poistest alamateks, kooli saadeti esmajoones poisid. Ainult üksikud tüdrukud said hariduse ja tunnustuse, nagu Lydia Koidula, Anna Haava, Miina Härma, Aino Tamm, Marie Under. Nende nimede ümber hõljub veel praegu mingi pühaliku ime uduloor, mis katab nendes lapsest saadik peitunud teadusejanu, kutsumuse ja tugeva tahte osatähtsuse. Seda eelarvamust tundes on kergem mõista eesti kirjanduses esinevaid tütarlapsetüüpe.
- Salme Raatma, "Laps raamatus ja lasteraamat I", rmt: "Kultuurikilde endisest Eestist ning väliseesti ajast", Turu, 2002, lk 55
- Raha oli vaid raha. See oli eimiski, kui seda just ei vahetatud millegi soovitu vastu. See oli selle väärtus. See oli selle tähendus.
- Pearl S. Buck, "Igavene ime", tlk Elin Trélon, 2015, lk 28
- Eesti ajalehed – sarnasid elukaid küll teisi enam maailmas ei leia. Just nagu kuked, kes enne vihma sõnniku huniku otsas kaagutavad. Iga kord peale lugemise on niisugune tundmine, nagu oleks tosina mädamune ära söönud, päris okse tikub peale.
- Jaan Jõgever, "Päevaraamat", 23. V 1898. Cit. via: Pille-Riin Larm, "Faktofiili galaktika", ERR, 20. jaanuar 2012
- Puult langev üksik leht, seebimulle puhuv tüdruk, veepiiskades lilled, inimesed, öökulli huige läbi vaikuse, unenägu... Lõputult-lõputult on neid hetki. Iga selline hetk on nagu võti, mis avab ukse salaaeda. Sealt tulevadki laulud.
- Anu Taul, intervjuu: Margus Haav, "Anu Taul: minul kui üksikisikul lasub vastutus kogu maailma ees", Sakala, 21. november 2012
- Suur ja suurt hirmu kätkev on inimeste jaoks naeru vägi: selle vastu pole keegi oma südames ühestki küljest kaitstud. Kel on julgust naerda, on maailma peremees, erinedes vähe sellest, kes on valmis surema.
- Giacomo Leopardi, "Mõtted", tlk Maarja Kangro, LR 3–4/2008, lk 90
- Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades rumeenlased välismaiste raamatute näituselt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on varastamine igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi inimõigusi. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud.
- Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 128