Mine sisu juurde

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/juuli

Allikas: Vikitsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • Abordidiskussioon, nii nagu seda nüüd taas üles tõsta tahetakse, tekitab olukorra, kus ühed oma moraalses ülimuslikkuses veendunud inimesed nõudlevad õigust teha otsuseid ja valikuid teiste vabade inimeste eest. Kus, öelgem otse, mehed nõudlevad (taas!) õigust teha otsuseid naiste eest ja naiste üle.
Selline diskussioon seisab põhimõtteliselt ebavõrdsetel alustel. Sest on maailmasuurune vahe, kas diskussiooni objekt on su vahetu kehaline reaalsus või teoreetiline, statistiline ja religioonifilosoofiline probleem.

Esimene saami raamat ütleb
et saam mõtleb seinte vahel
aeglaselt või kui pilved on madalal
aga mõtle kui kohtuda
üleval mäel

minu mõtted on ära
tolmunud
kuidas mul teada
kuidas mul neid puhtaks pühkida

viimane saami raamat ütleb
et üks mägi mõtleb seinte vahel aeglaselt
ja siis kui pilved on madalal

  • Niillas Holmberg, "Seinad ja pilvkate", rmt: "Tagasitee", tlk Mathura, 2022, lk 29
  • Igast tänasest saab homme eile. Igast elatud hetkest saab üks sekund, üks hetk, üks pisike piisk suurde merre, ühte puusse, ühte tohutusse atmosfääri. Seal on ees meie eelnevad liinid, esivanemate veri, miski, mis oli, on ja jääb ning elab edasi. Ning seda põlist olemise kutset, seda ürgset veremöiret kannab endas iga vanem, kui last kaitseb, iga laps, kui vanemalt abi palub, ning iga vereside, kui saabub äratundmine: me oleme üks puu, üks verehääl, üks põline kutse, mis meid seob. Saada teada, kuidas, kust ja miks oleme tulnud - see oleks kui mälupeegeldus ajaukselt, sosin minevikust ning hüüe tulevikku. Vajumine jalgadega ajamulda, pinda, mis meid lõi, inimeseks tegi, meie jälgi talletas.
  • Minu puhul on võibolla veider see, et kui ma lauljana kardan teiste ees esineda, siis koori ees ma ei karda laulda, no vahel ikka hääl natuke väriseb, aga eriti oma koori ees olles ma ei karda – see ruum on nagu turvatsoon minu ja koori vahel. Siin sünnib muusika ja kui ma tunnen, et suudan lauljad panna endaga kaasa mõtlema, siis saame musitseerida ja tekib eriline hetk. Lihtsalt koori ees vehkida ei ole mõtet, oluline on sõnum, kõla ja muusika.
Naljakas, et meist said nii head sõbrad, palju lähedasemad kui olime olnud lastena. Olen üks neist laiskadest üksildastest, kes võivad päeva õhtusse veeretada, tundmata, et sekunditki oleks raisku läinud. Niipea kui olin ema maja maha müünud ja raha investeeringutesse pannud, lahkusin oma libaärist ja asusin elama Parimat Mõeldavat Elu. Andke mulle paar masinatäit pesu pesta ja hokimatš NHL-i kanalil ning mul on terve pärastlõuna mõnusalt paigas. Selle ajaga, kui mina tasapisi oma valget ja värvilist pesu sorteerin, paneb Anna pööninguseintele kipsplaadid, koostab tulumaksudeklaratsiooni, valmistab värsket pastat ning käivitab internetis rõivavahetuse. Ta magab rahutult südaööst koiduni ning tal on energiat, et päev otsa täistuuridel ringi lasta. Mina lülitan end maailmast täielikult välja nii kauaks kui võimalik ja teen iga päev kell pool kolm uinaku.
  • Tom Hanks, "Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, lk 13-14
  • ANDREAS: Tunnen end selle ees, mis loonud, nii väikse ja väetina.
SARVIK: Edu nõuab, et poeg isast kaugemale jõuab. Õiget loojat tuntakse sest, et ta märksa närusem on oma teosest.

Maja ei ole midagi.
Tuba ei ole tühjagi.
Kodu on muus.
Kodud kasvavad kodudeks
aegamööda.
/---/
Ka majad juurduvad
ja toad ajavad võrseid.
Ka majad õitsevad.
Ka majad puistavad seemneid,
kui nad on kasvanud
kodudeks.

Männijässid kevadtormis kiskunud on kiiva,
joodilõhnalise adru lained matnud liiva.

Kuuma, kilgendavat helki põuapäike eretab,
kibuvitsa okkajada luiteküüru veretab.
...
Põhjamaine südasuvi lahesopis tuuletus —
see on... see on sõnulseadimatult kaunis luuletus.

  • Paul Rummo, "Laulasmaa rand", rmt: "Sõnarine", 3. kd, koostas Karl Muru, 1993, lk 49
  • Põhjuseid, miks ametlikes paberites hämatakse, on leegion; arhiivi- või avalikke materjale lugedes tegelikkuseni niisama lihtsalt ei jõua. Kui proovida arhiivi põhjal rekonstrueerida põhjuste-tagajärgede ahelat, on oht ehitada üles üleelusuurune müüt, mis jätab mulje, et kõigest, mis on empiirilise jälgitavuse mõttes loomuldasa liiga laiahaardeline, käänuline ja kauge, saab siiski kokku panna ühemõttelise sidusa jutu. Paraku ei ole arhiivid läbipaistvad. Nad on täis tummstseene ja artistlikke vuntsiväristamisi, asjaosalised ise aga lahkunud.
  • Mida? Mida ta eelistab? Öelgu ometi välja. Aga tal polegi vaja seda öelda. Kõik teavad seda. Ta eelistab kindlust. Turvalisust. Et poleks iial tarvis pingutada, otsida, kahelda, valida, riskida... Ta eelistab seda, et talle kõik kätte toodaks, et talle kõike lahkesti pakutaks. Miski ei meeldi talle rohkem, kui peost, süüa... künast, mida teised on heldelt täitnud valitud, kvaliteetse toiduga... et ta saaks täies rahus pugida või siit-sealt õrnalt näksida, nii nagu parajasti tuju ja tahtmist on.
  • Võidelgu ja vaielgu ka Eestimehed, aga igal ajal ja igal korral nõnda, et võitlemine ja vaidlemine tõe ja õigusega kokku sünnib. Kõik tigedus ja kavalus jäägu meist kaugele. Neil on surm sees, mitte elu vaim. Kes meelega tõt rikub ja õiguse ära salgab, paljast tuju ja vihavaenu ajades ehk oma kasu püüdes, see valmistab ja valab surmarohtu enesele ja oma rahvale. Neid vari, vend, kui tuld, nad põletavad su maja maa tasa. Teed sa tööd, tõmba tõe meelega, ära aja edevust ega talla tühja tuult sõnadega; oled sa võitlemas ja vaidlemas, taple vaimu mõõgaga, ära tee liha omaks käsivarreks, mis pea otsast mädaneb ja paljalt paha haisu järele jätab, muud midagi.
    • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", Tartu: Mattiesen, 1879, 2. trükk

Püüan vargsi oma mure
sambla sisse matta,
kõrged kuused lubavad
mind armu poolest katta.

Lapsena ma metsateedel
lohutasin kände,
nüüd ma loodan tuge leida
kaisutades mände.

Mõtlen metsa meelitada
nagu oma venda,
siis vast leian puude tagant
üles iseenda.

  • Ester Spriit, "Mõtlen metsa meelitada", rmt: "Tähe valgus", 1998, lk 32

Mul oli palju sõpru,
kuid ükski polnud vend;
ma kedagi ei vihand
kui ainult iseend;
nii Looja kuldses viljas
ma olin - tähkapea;
ma käisin vaikset rada,
mis täht mu eel - ei tea.

  • August Sang, "*Mul oli palju sõpru...", rmt: "Emajõe unisel veerel", 2003, lk 46

Ühte asja raudselt usume alati:
et sel kuul keegi meie kontole raha kannab.
Oi, raha — kuidas sa siia said? Läbi milliste torude voolasid?
Kes arvet peab numbrite üle, mis särama löövad ekraanil?
Kellele kuulub käsi, mis palgapäeval imesid teeb?

  • Varane vahetegemine, mille põhjal kujunes välja jõude- ja töötava klassi eristamine, tekkis varastel barbaarsuse astmetel meeste ja naiste töö eristamisest. Samuti oli kõige varasemaks omandivormiks naiste omamine kogukonna toekate meeste poolt. Neid tõsiasju on võimalik väljendada üldisemal viisil ja siduda üksikasjalikumalt barbaarse elu teooriaga, aga võime öelda, et omand tähendab naiste omamist meeste poolt.
    • Thorstein Veblen, "Jõudeklassi teooria. Majandusteaduslik uurimus institutsioonidest", tlk Alari Purju, 2023, lk 72-73
  • tulevaste aastakümnete ja aastasadade inimesed suhtuvad meie mõtteviisi üleolevalt, nagu oleksime olnud lapsed, kes alles õppisid mõtlemist, sest uute mõtete ja avastuste valguses me paistame koomilised, ka minu meelest on ajalooraamatute suurmehed ja sõjapealikud veidi naeruväärsed, kuna siis sõditi ambude ja odadega ja täheteadlased arvasid, et päike tiirleb ümber maa, võimul on need, kelle käes on praegune hetk, meid pannakse klaaskupli alla ja uuritakse mikroskoobiga
valge hiir laboratooriumis viiksub, aga mina
olen siis lihtsalt surnud, ja sellepärast tuleb oma ülestähendused teha nüüd

alamlehed