Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/september

1

• Ma olen nagu kaks olendit — muusik ja naine. Viimane on praktiline, veidi taktitu oma trotslikus hoiakus maailma suhtes, sest ta on haavata saanud ega kavatse uuesti saada, sundides vaikima oma emotsioone ja tundeid, teeseldes, et neid pole olemas, sest tegelikult ta kardab neid.

Kuid muusik ainult tunnetest koosnebki. Kui ma mängin, võin kujutleda, et olen ära kantud sellest maailmast, et mul on eriline taju, et ma oman peent arusaamist, mis tavalistel inimestel puudub. Ja ma tundsin, kui ma mängisin selles toas, mis oli olnud pime ja kurb pikemat aega, et ta muutus äkki elavaks, et ma olin tagasi toonud midagi, mille järele ta oli igatsenud. Luulelennuline, jah. Kuid muusika ei kuulu siia ilmalikku maailma. Suured muusikud saavad oma inspiratsiooni jumalikust mõjujõust... ja ehkki ma ei ole suur, ma olen vähemalt muusik.

• Victoria Holt, "Liivamülgas", tlk ja järelsõna Asta Luigas, 1995, lk 47-48

2

• Mõnikord aga hakkasime ise raamatuid tegema. Teepakipaberid voltisime raamatuks kokku ja hakkasime jutte trükkima. Anna tegi uue raamatu Rannapere Annist, kelle elusaatus pidi olema veel haledam kui loetud jutus, ainult pärast pidi kõik hästi lõppema. Mina tegin raamatut laevakaptenist, kes rändas läbi kõik maailma mered, võitles Lendava Hollandlasega ja mereröövlitega, võitis lõppeks need kõik ja tuli tagasi kullast laevas. Ega me kõiki neid sündmusi ja seiklusi üles kirjutada jõudnud, kirjutasime ainult mõned sõnad, kõik muu jutustasime sinna juurde ja mõtlesime ainult, et see kõik on meie raamatuis. Juhan tegi oma raamatusse ainult mõned kriipsud, aga kui jutustama hakkas, siis olid seal kõige suuremad ja koledamad loomad, kes maailmas üldse võivad olla.
  • Jüri Parijõgi, "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, 1981, lk 6

3

• Kui nii võtta, siis kõige eestlaste vaenulikum ja võõrvõimu sümboliseerivam hoone on Pika Hermanni torn. See on ehitatud kõrgemaks pärast Jüriöö ülestõusu, et oleks kaugemale ja paremini näha, kui need kuramuse eestlased jälle kogunema hakkavad. Ei ole ühtegi teist nii eestlasevaenulikku hoonet. Kui siin tahetakse praegu võõrvõimu märkidest Eestit vabastada, siis tuleks alustada Pika Hermanni torni lammutamisest, aga mul on usku sellesse, et ajaloolised ning valdavalt võõrvõimu püstitatud ehitised on kodustatavad ja ümbermõtestatavad.

Need on lihtsameelsed inimesed, kes näevad viisnurka ja löövad verest välja.

• Mart Kalm, intervjuu: Merilin Pärli, "Mart Kalm: Pätsi pea ei tõstnud pärast valmimist eriti inimeste vererõhku", ERR/Vikerraadio "Reedene intervjuu", 05.11.2022

4

[Nick:]
Jäta rahule taevas - seal kõik need maailmad
maha muljuvad sinu! Vaata teleskoopi
siit otsast: näe, kui väiksed on väärtused mõned!
Hea teleskoop on see just, mis väikseks kõik muudab.
Aga kuidas on narril äkki targa kõned,
ja targal...
[Astroloog:]
             ...kõrv, mis narri kuulatada suudab...

• Juliusz Słowacki, "Maria Stuart", II vaatus, II stseen, tlk Ain Kaalep ja Aleksander Kurtna, LR 46/1959, lk 22

5

• Ma usun, et kui meie preestritel ei oleks sugulasi ja sõpru ega auahnust tiitlite järele, seisaksid ka nemad vähem andunult oma huvide eest, elaksid pühamat elu ja oleksid teiste vastu heatahtlikumad.
  • Tommaso Campanella, "Päikeselinn", tlk Kristiina Rebane, LR 15/2005, lk 11

7

• Aubreyl oli arenenud paremini elav kujutlusvõime kui võime teha tähtsaid otsuseid. Seepärast uskus ta romantiliselt sellistesse väärtustesse nagu au ja avameelsus, ehkki selline veendumus hävitab oma naiivsuses iga päev sadu lihtsaid inimesi. Ta uskus, et kõik inimesed on vooruslikud ja arvas, et pahed oli Kõigekõrgem loonud ainult selleks, et vaatepilt oleks kirevam ja maalilisem nagu kirjanduses. Ta uskus, et maalil kujutatud kerjuse räbalad olid sama soojad kui terved riided, ainult et korrapäratud voldid ja erinevat värvi paigad sobisid kunstniku silmale paremini. Lühidalt, ta oli veendunud, et kunstniku unistused ning elutegelikkus on üks ja seesama asi.
  • John William Polidori, "Vampiir", tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006.

8

Õpetaja ütles:
    "laulud aitavad tõusta
    kombed aitavad jalule
    muusika aitab täiuslikuks"

• Konfutsius, "Vesteid ja vestlusi", VIII.8, tlk Linnart Mäll, 1988, lk 59

9

• Haapsalu kultuuripäevad 1963. a. olid esimesed, mille programmi olid võetud keskaegsed kirikud, lektoriks Villem Raam. Välja olid valitud eesti vanimad kirikud Ridala (13. saj.) ja Martna (14. saj.). Haapsalu täitevkomitee esindaja palus V. Raamil lõpetada kirikutes käimine: "Kõik kirikud on ühte nägu, see ei anna vaatajale midagi." Villem Raam vastas: "Kui mina karja läksin, olid kõik lehmad ka ühte nägu. Olles mõned kuud karjas käinud, märkasin, et lehmadel on erinevad näoilmed, silmavaated. Kui teie õpite tundma arhitektuuri ajalugu, hakkate seda mõistma ja näete kirikute arhitektuuris erinevusi." (lk 71)
  • Eda Liin, "Minu elulugu", Tartu, 2008

10

• ...igaühes meist on algusest peale mõlk. See ei kao kunagi, aga meie ülesanne on leida koht, kus sellega saab elada. Ja koguda enda ümber inimesed, kes ei hooli selle olemasolust, ei mõista meid hukka. (lk 139)
  • Joel Haahtela, "Adèle'i küsimus". Tõlkinud Kai Aarelaid. Hea Lugu 2020

16

• Kiiga-kaaga sündroomi puhul võib täheldada põdeja täielikku võimetust langetada oma ametiastmele vastavaid otsuseid. Seda tüüpi ametnik vaagib lõputult küsimuse kõiki positiivseid ja negatiivseid külgi, ei suuda aga iial millelegi pidama jääda. Oma tegevusetust õigustab ta väärikate vihjetega "demokraatlikule menetlusele" või "kaugemale perspektiivile". Oma probleemidega tuleb ta enamasti toime sel teel, et hoiab neid kalevi all, kuni keegi teine otsuse langetab või kuni lahendamise tähtaeg möödub.
  • Laurence J. Peter, Raymond Hull "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi, Tallinn: Tänapäev, 2010, lk 145

17

• Mets jäi rohelise südamena linna keskele.

Kui kõik valmis sai, saatis linnapea kõikjale üle riigi laiali kutsed:

TULGE KÜLASTAMA ROHELISE SÜDAMEGA LINNA!

Isegi välismaale saatis ta kutseid.

Teiste linnade linnapead olid saabudes tõeliselt imestunud.

"Meie issi on tõesti tarkpea!" ütlesid Julius ja Juliane.

"Ja teie võite oma linnas ka samamoodi teha, kui vaid tahate."

• • Mira Lobe, "Rohelise südamega linn", tlk Marge Pärnits, 2023, lk 54

18

• Ainus, mis mind muusikaesitustes huvitab, on see, kas muusikud saavad ise aru, et laval olles ongi nende momentum, et see ongi nende aeg panna mängu kõik, mis neil on, ja võtta sama palju vastu oma ansamblikaaslastelt. Tundub võib-olla liiga tavaline asi, mida tahta, aga tihtipeale ma seda arusaamist ei näe. Ei piisa sellest, et lood on selgeks harjutatud, hingamiskohad ja dünaamika kokku lepitud ja tullakse publiku ette sooritama – lihtsalt millegi ärategemine on õudne, talumatu. Tahan näha, et midagi sünnib hetkes.
  • Kirke Karja, "Vanamuusikakontsert on haaravam kui mõni Christopher Nolani film", Postimees, 1. august 2025

19

annelinn on jumalate linn
täiuslik vaid pilvepiirilt vaadates
sümmeetriliselt komponeeritud
kahekümnenda sajandi colosseum
lõuna-eesti küngaste suurteos
aga seda ainult ülalt
...
milline imeline raiskamine
parkimisplatside ja vaibakloppimispuude embuses
tänavail mis vahetavad iga viie paneeli tagant oma nime
lossides kus inimesed kuhjuvad üksteise peale
jõudmata kunagi päriselt tippu
milline imeliselt raisatud anne

• Silvia Urgas, "anne", luulekogust "Siht/koht" (2015)

20

• 1930. aastatel loobuti Nõukogude Liidus avaldamast meelelahutuslikku ja põnevust pakkuvat kirjandust, mida peeti "kultuursele" nõukogude inimesele alaväärtuslikuks ning tema klassiteadvust nüristavaks.
  • Aile Möldre, "Eesti raamatu 100 aastat", 2018, lk 77

21

Ma väga varakult sain aru, kui keskpärane näitleja ma tegelikult olen. Kogu aeg mõtlen millest see on ... räägitakse, et ma olen hea...
– Illusionist. Ma olen õppinud ära ühe ameti ja teen seda korralikult, mitte midagi rohkem... sest, et .. ma tean, mis tähendab hea näitleja... pärast iga etendust ma tunnen, et piinlik on. Ma oskan nägu teha, ma olen illusionist.

• • Aarne Üksküla, Illusionist Aarne Üksküla, ETV, esmaeeter 21. september 1997.

23

• Meil oli võmmidele alati midagi vastu öelda. Võtame või pikkade juustega Karl Marxi. Selle peale vastati, et ega sina Marx ole, sina pead ikka nõukogude inimese moodi välja nägema. Aga Baltikumis oli tänu siinsele väikesele kultuuriruumile tegelikult lihtsam, tihti ka seetõttu, et paljude parteilaste lapsed olid samuti hipid.
  • Aleksandr Dormidontov, cit. via: Verni Leivak, "Veendunud lillelaps", Postimees, 17. veebruar 2013

24

• Hirmu kohta võib tingimusteta öelda, et see on universaalne ja füsioloogiline. Ta on nii psüühiline kui füüsiline reaktsioon, mis on tavaline nii loomadele kui inimestele. Elada tähendab karta ja see tuleb meile paljudel juhtudel kasuks, sest hirm päästab meid tihti ohu käest. Kuid hirm, mida me kardame, on hirm valu ees, mida teevad meile need, kes tahavad meid tappa ja vigastada, mitte aga loomulik ja terve hirm, mis lihtsalt hoiatab meid välditava valu eest. Ning poliitiliselt mõeldes tunneme me hirmu mitte ainult enda, vaid ka oma kaaskodanike pärast. Me kardame hirmunud inimeste ühiskonda.

Süstemaatiline hirm on tingimus, mis teeb vabaduse võimatuks, ning selle tekitab eelkõige institutsionaliseeritud julmuste ootus.

• Judith Nisse Shklar, "Hirmuliberalism", tlk Märt Väljataga, rmt: "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid", 2002, lk 316-317

25

• Rootsis kaotas 2015. aastal tervislikel põhjustel juhtimisõiguse 4318 inimest ja liiklussurmade arv Euroopa Liidu üks väiksemaid. Eestis arstidel sellist kohustust seadusega ette nähtud ei ole, kuid see on üks võimalus, mida liiklusohutuse parandamiseks tasub kaaluda.
  • Anu Hedman, cit. via: Einar Ellermaa, Kes otsustab, kas inimese tervis lubab tal veel autot juhtida, Eesti Naine, 30. november 2017

26

• Tänased noored ütlevad, et ei taha seda näpuga näitamise teatrit. Minul jääb tihti puudu, vastupidi, lavastaja sõnumikindlusest – kindlast osutamisest (ma väärtustan seda, see on nüüd tähtis, see siin on üks kole koht selles loos…). Mul jääb lavastaja suhtest, suhte doseerimisest publikule puudu. Kõik kulgeb ühetasaselt, ebamääraselt – kõik on tähtis, ja miski pole tähtis. Aga noored seda doseerimist ei taha üldse. Mõnikord, kui mina juba rahule jään, ütlevad nemad, et liiga näpuga näidatud, liiga puust ja punaseks. Nad seletavad, et igaüks võib oma mõtetega teatris üksi olla. Ise välja mõelda, mida see talle annab või mida saavutada taheti.
  • Reet Neimar, cit. via: Margus Mikomägi, Reet Neimar: Näitlejast jääb järele vaid legend. Või ei midagi, Teatritasku, 12. aprill 2009

27

• [Annelinnast:] Nii suuri kollaseid maju on üldiselt väga raske kuskilt leida. Täielik haruldus. Samuti ei ole väga tavaline, et majad pole reas, vaid moodustavad oma ruumi ning ei ole ka kõige uuemad, aga mitte nii koledad, et oleks piinlik vaadata. [---] Nad on autentsed. See on filmiinimeste jaoks põnev. Siia saab luua erinevaid maailmu ja jutustada erinevaid lugusid. Ehedus ongi see, mis võlub nii Hollywoodi kui ka Eesti filmiinimesi.
  • Külli Hansen, intervjuu: "Tartu Filmifondi juht: Hollywoodi filmitegijate jaoks on Annelinn haruldus", ERR/ETV "Terevisioon", 19.10.2023

28

• Tuntud lastekirjanik E. B. White on märkinud, et huumorit võib ju küll lahata nagu konna, kuid selle tulemus on ka sarnane: protsessi käigus ta sureb. Huumoritõlkija ülesanne on püüda seda vältida või kui see ei õnnestu, siis leida võimalus ta uuele elule äratamiseks.
  • Maria-Kristiina Lotman, "Huumori tõlkimisest", Tõlkija hääl VII, 2019

29

• Meie kallis vanaisa oli olnud kõrgel kohal nats, me kõik teadsime seda, aga sellest ei räägitud.

Alles aastaid pärast tema surma, kui mu isa silma alla sattusid tema ülestähendused, taipas isa, et ta oli kurjategija poeg. Minu vanaisa oli osalenud ühes eksperimentaalses eutanaasiaprogrammis, ta oli - küll käsu peale - seganud linnakliinikus vaimuhaigetele patsientidele mürgitatud ravimeid, mis varem või hiljem surma põhjustasid. Šifreeritud protokollis olid juhtumid dateeritud, surnutest märgitud vaid nime algustäht. Ikka ja jälle hakkas silma lause "Exitus pärast hakklihapallide manustamist". Ilmselt oli ta korraldanud nii, et halvamaitseline ravim peideti hästi vürtsitatud lihatoidu sisse.

"Pärast seda avastust sai isast taimetoitlane," ütles Bob ja vaatas mulle ootusrikkalt otsa.

• • Ingrid Noll, "Apteeker". Tõlkinud Piret Pääsuke. Eesti Raamat, 2001, Mirabilia sari, lk 84-85

30

• Muusika tuleb ootamatult. Ma mõtlen, et ootamatult teatud tüüpi teadvusele. Lüüriline poeet või lüürilist tüüpi muusik ei saa "töötada", istuda laua taga ja teha tööd, kirjutada. Tean, et sellised luuletajad, nagu oli näiteks Mandelštam, nad kõnnivad luuletustega.
  • Valentõn Sõlvestrov, intervjuu: Jüri Muttika, "Ukraina helilooja Sõlvestrov: messiase asemel oodatakse vikatimehe tulekut", tlk Veronika Einberg, ERR, 10.06.2024

alamlehed

• 1
• 10
• 16
• 17
• 18
• 19
• 2
• 20
• 21
• 23
• 24
• 25
• 26
• 27
• 28
• 29
• 3
• 30
• 4
• 5
• 7
• 8
• 9