Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/mai
| jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember |
- 5. juuli. Tõmbasime pimedas suitsu, kiiver varjuks. Kiivrid kasutusel kõigeks peale sisse sittumise. Tuju nullis, aga läks üle, kui mõtlesin meie eesmärgist siin.
- Bobbie Ann Mason, "Maal sees", tlk Mati Soomre, LR 22-25/1991, lk 158, Dwayne'i päevik, Vietnam
Meie tõeline vägi tuleb kingina, nagu arm,
sest tegelikult tuleb see teistelt.
Kui harjutame end kasutama tarkust
ja ilu ja tugevusi,
mis kuuluvad me kaasinimestele
ja kaasliikidele,
võime astuda igasse olukorda
uskudes,
et vajalik julgus ja taip
meile antakse.
- Joanna Macy, "Arm ja Suur Pööre" ("Grace and The Great Turning"), Common Ground Meditation Center, 7. september 2020
- Kes kõnnib puu- või raudbetoonsillal, see läheb üle ja tuleb ka tagasi — kõrgel jõe kohal, jõge nagu ei olekski. Kes kõnnib varjudel, helkidel, peegeldust mööda, toomingalõhnadel vees — see tagasi ei tule. Keegi ei tea, jõudis ta kohale või mitte.
- Jääb ainult rõõmu- või hirmuhüüd vee peal.
- Inimese juurde ei vii ükski purre, ei vii ükski sild.
- Inimese juurde viib vastuhelk veel.
- Imants Ziedonis, "Epifaaniad", tlk Ita Saks, LR 7/1979, lk 42
- "Unistada tohib ikka," ütles Anna-Maria löriseval ninahäälel.
- Ema tõusis lauast, tõmbas tütre sügavast tugitoolist üles enda vastu, embas õrnalt ja sõnas trööstivalt:
- "Muidugi. Unistamine on lubatud. Seda tohib alati."
- Reet Made, "Veli Oliver", Tallinn: Tänapäev, 2005, lk 19
- Käbi on Eesti teemant.
- Ehtekunstnik Tanel Veenre selgituseks, miks ta pani ühe oma sõrmuse külge kuusekäbi; cit. via: Kristina Herodes, "Käbi on Eesti teemant", Postimees, 29. veebruar 2020
Jälle unõnägo täämbä üüsse. Maa es kõnõlõ inämb inemisega.
Virguda hiitümisega ja olla’ katõvaihõl, kuna tuu juhtus,
kas sõs, ku koolõs viimäne inemine, kiä mõist üteldä vällä sõna
"pärnaõietee|lõhmussõhäitsmetsäi" vai joba varramba.
Terve mu iho kisendäs: vällä!
Ma joosõ ihoalastõ uma elotusõ trepi pääle ja saisahta.
Lumõkibõnit satas mu näo, mu pall´a iho pääle,
tunnõ egä kibõna külmä pututust ütsilde,
egä tuu ütsik pututus om ku kipõn luutust.
Ma olõ eloh, maa viil kõnõlõs inemiisiga,
kiil, midä passi ei keeleski nimmada, eläs viil.
- Triinu Laan, "Lõhmussõhäitsmetsäi", Sirp, 03.02.2023
- Kuid sõnadel muuseum, Kreutzwald, Tartu ja muidugi sõnal kultuur, vahest isegi sõnal teadus - ja kindlasti sõnal rahvusteadus - on Eestis ikka mingi märk küljes. Märk, et seda ei saa müüa või et sellel puudub turg. (Ja siis on mõned nii taipamatud, et räägivad selle totaalse müümise juures eetilisest kriisist.)
- Rutt Hinrikus, "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted", Postimees, 17. jaanuar 1996
- Lavastamine on nagu ristmiku planeerimine: sa pead väga täpselt teadma, mitu sekundit valgusfoor põleb, ja ära kraadima, mis tooni see punane on. Aga ta peab ise põlema: sa ei saa minna valgusfoori õpetama, kuidas ta peab põlema, ta oskab seda paremini kui sina.
- Elise Metsanurk, intervjuu: Peeter Kormašov, ""Romeo ja Julia" lavastaja: tõeline armastus ei kahjusta, järelikult see ei saa olla keelatud", EPL, 05.12.2022
- Uusi põlvkondi ainult klassikalise kirjandusega üles ei kasvata. Alati on väga oluline see, missugused on need lood, kus lapsed saavad samastuda ja loo tegelastele kaasa elada. Klassika jääb klassikaks ning see on väga oluline, aga selle kõrval peab olema uut ja tänapäevast.
- Triin Soone, intervjuu: Nele-Eva Steinfeld, "Triin Soone: uusi põlvkondi ainult klassikalise kirjandusega üles ei kasvata", ERR/Klassikaraadio "Delta", 06.10.2022
- Ükskõik, mis aastaaeg ka poleks, igal õhtul kell seitse saabub talv ning vallutab oma ohvri. Viimane päevavalgus kustub pilvede taha; poed pannakse kinni, riivid klõpsatavad ette. Tuleb koju minna, sest öö hulgub ringi, rammus ja võimukas öö, mis kargab hilise jalutaja turja ja puurib noka talle kuklasse.
- Pascal Lainé, "Irrevolutsioon", tlk Merike Riives, LR 32-33 1975, lk 13
- Inimene on oma olemuselt siiski võrdlemisi rumal, arg, ahne ja kade ning üksnes kasvatus muudab teda teistuguseks, paremaks. Madalad instinktid löövad välja niipea, kui kaob turvatunne, kui inimene on nurka aetud, siis ta muutubki alatuks.
- Veronika Einberg, intervjuu: Reet Weidebaum, "Värsket nobelisti tõlkinud Veronika Einberg: hästi palju pisaraid läks sellesse raamatusse", ERR/ETV "Aktuaalne kaamera", 11.10.2015
- Meie perekond moodustab omaette nagu väikese loomakaitseseltsi. Kui nähakse tänavail mõnd peremeheta kassi või koera, kohe sirutuvad käed, et silitada "vaest looma", kes peab üksinda igavust tundma, ning kui loom avaldab seepeale soovi kas või lihapoodi sisseastumiseks, ollakse valmis ta igatsusi jalamaid täitma. Ei ole ka harvad juhud, kus aidatakse päevakoera üle kivise kõnnitee või viiakse botaanikaaia tagant leitud karvane röövik põõsa otsa, kuigi hiljemini selgub, et see on suurimaid taimekahjureid.
- Aino Tigane, "Looma-armastus", Uus Eesti, 23. detsember 1935, lk 4
Õuna puust krahmas Eeva. Ja väratas
kogu Eeden, kui Looja siis käratas.
See aed on nüüd lukkus.
(Teises aias ent kukkus
hiljem ubin, mis Newtoni äratas.)
- Harald Rajamets, "*Õuna puust krahmas Eeva. Ja väratas...", rmt: "Aeg astuda", 1997, lk 31
- Ada Blackjack ei pidanud end kangelaseks. Tema arvates tegi ta surmaga silmitsi seistes üksnes seda, mida oli vaja teha. Ta jäi ellu vaatamata sellisele vastutusele ja sellistele raskustele, mille olemasolust tal polnud varem aimugi olnud.
- Kui keegi teda hiljem vapraks nimetas, kallutas ta pea küljele ja vaatas tumepruune silmi pilgutamata kõnetajale tükk aega otsa. Ja lausus siis üksnes: "Vapper? Ei oska öelda. Aga ma ei kaotanud iial lootust."
- Jennifer Niven, "Ada BlackJack", tlk Raili Puskar, 2012, lk 11, eessõna
- Poeet oli raisanud oma öö, kuni teised pidutsesid, ja mõistis nüüd, et seda ei saa enam tagasi. Tasus vaid pea lambivalgelt taeva poole tõsta, kui oli selge, et öö on tagasipöördumatult kadunud. Kelnerid korjasid kiiruga laudadelt linu kokku. Veranda ümber luusivatel kassidel oli hommikune väljanägemine. Päev vajus poeedile peale nagu paratamatus.
- Mihhail Bulgakov, "Meister ja Margarita", 6. ptk, tlk Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, 1995, lk 63
- Mingis mõttes oli ajajärk, kus inimesed uskusid, et foto on absoluutne tõde, vaid lühike ja ebanormaalne periood ajaloos. Kui mõtleme ajas tagasi, siis üle 100 aasta tagasi fotosid veel laialdaselt ei tehtud. Kui keegi midagi joonistas, ei uskunud keegi, et see tegelikult juhtus. Mingis mõttes läheme normaalsuse juurde tagasi.
- Tanel Tammet, intervjuu: Kristjan Pihl, "Tanel Tammet: rumal tehisaru peletab eestlased võõrasse kultuuriruumi", ERR Novaator, 8. veebruar 2024
Me elame upakil ajal türannia vägitüki all; ärme
teeskleme eksiminekut, teeme seda, ärme teeme seda katkendlikult, olgem
eksinud, suunatajuta ja ealeski piiramata, nii et kõik võivad kuulda
määrsõnade sisinat, kui me laseme need türannide silmadesse, võbisevad
sabasuled libedad jäsemeist ja suunatud silmadega, mida katavad sulised
laud. Meie näojooned on kui kuivanud leib, mu peavalu sama jube
kui või joonis.
- Lyn Hejinian, "Türannia aeg, 49" ("Time of Tyranny, 49"), poets.org; luulekogust "Tribunal", 2019 (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)
- [Naised õpivad kriminaalromaanidest ohtudega hakkamasaamist:] Mida rohkem sa oled kursis nende variantidega, seda suurem on sul võimalus sellisesse ohtu sattudes pääseda.
- Kai Vare, intervjuu: Kaja Kärner, "Kai Vare: kriminaalromaanid on turvaline võimalus vaadata inimhinge pimedusse", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 18.10.2022
- Juuniöö on loodud unistamiseks, romantikaks, armumiseks, nostalgiaks. Juunis püsib ilu kuu avatud palgel, mis hiljem, hoopis hiljem, hakkab kiirgama külma valgust. Valges suveöös võib kuulda raskeid sõidukeid tänavatel sõitmas. Veoautodelt hüppavad maha tumedad kujud ja trambivad tänavasillutisel, helistavad uksekella. Inimesed aetakse voodisoojusest välja. Küüditamine!
- Helga Suits-Kangro, "Kaarel, kas mäletad?", tlk Mare Rebas, Loomingu Raamatukogu 1-3/2000, lk 81
- Sonja vaatab kirja. Kägardab selle siis kokku ja viskab prügikasti. Nüüd lebab see postkaardi peal. Mustade tähtedega käkras kiri lebab seal kanarbikupildi peal. Raske on leida isiklikule kehale sobivaid riideid, ja raske on sobitada oma keelt inimestega, keda sa armastad, mõtleb Sonja, vaadates aaloetaime, mis Mollyl kotis oli. "Ma võtan iga päev ühe lehe ja lõikan katki," rääkis Molly. "Ja hõõrun tükkidega nägu. See niisutab ja rahustab."
- Dorthe Nors, "Peegel, õlg, suund", tlk Ene Mäe, Tallinn: Eesti Raamat, 2023, lk 71
Aprilli asemele juuli poetund.
Hõrk puna korvab endist sina.
On terve ruum
nii kuum,
et virvendab sest kauge vina.
Tuul püsib leeb.
Õhk putukatest keeb.
Ja suvi — see end kalliskivvi säeb
ning sätendades mööda läeb.
- Émile Verhaeren, "Õhtupooliku tunnid III", tlk Johannes Semper, rmt: Johannes Semper, "Luulerännakuid I", 1975, lk 250
- Kui kunstiteos lõhub kellegi harjumusliku kooliunelma või isegi eluideaali, ei tarvitse ta veel osutuda šarlataanluseks.
- Silvia Nagelmaa, "Uuema luule tunnusjooni", Looming 9/1971, lk 1403
- Ja siis hakkab su veresoon sind võimsalt võitma, mere helinatega taktis tuksuma, rind tõuseb ja vajub sul ühes mere hingamisega, kuna hing sul nägematalt ja kõigile teadmatalt maailma leinakoorisse astub. Sellele koorile ei mängita kaasa, selle koorilaulu peale ei vasta ei taevas ega maa. Vaikus lasub tähtede peal, vaikuse rüpes magab maailm, igavest vaikust valvavad mere mõetmata sügavused.
- See on alatine, lõpmata koorilaul "a capella," maavaimude koorilaul.
- Maria Konopnicka, "A capella", tlk J. Kotsar, rmt: "Nõmme sant", koostanud Liisa Perandi, 1903, lk 31-32
- Me võime olla uhked, et hoolimata raskustest oleme suutnud jääda ajaloo õigele poolele.
- Maia Sandu ametivannet andes, "Maia Sandu vannutati teiseks ametiajaks Moldova presidendiks", Postimees/AFP/BNS, 24.12.2024
- Armastus on erinevatest kihtidest, kiududest ja harudest koosnev säsi, mis hoiab püsti tema ümber keerlevat elu. Me armastame inimest enda kõrval, lapsi, isamaad, emakeelt, oma tööd, merd, metsmaasikaid, siiakala, siidiriiet, päikeseloojanguid, põllulilli, muusikat, luulet, oma isiklikku jumalat ja iseennast. Armastusega immutatud looming lendab kõrgustesse, kirega tähistatud töö särab kaugele. Meie esivanemate armastuse jõud jõuab meieni läbi traditsioonide ja oskuste.
- Kristina Viirpalu, intervjuu: Keilit Aedma, "Maailmatasemel Eesti mood! Kristina Viirpalu näitas armastusest inspireeritud loomingut", Anne & Stiil, 22.10.2021
Inimene vahel soovib
olla vedur,
lasta ennast putitada
ja õlitada,
ära remontida, kui vaja,
ja siis libiseda mööda sirgeid rööpaid
nagu sõiduplaanis kirjas,
lastes kõige eest vastutada
raudteedispetšereil
...
Ühesõnaga inimene
vahel kohe sugugi ei soovi
olla inimene.
Ja seda peaks nagu aktsepteerima.
- Valts Ernštreits, "*Inimene vahel soovib...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 74
Tuhandeharuline kännujuurikas on mu meelest mõnikord
otsekui köötsus muinasjutuvestja,
kes on surunud
pahklikud käsivarred
peaaegu õlgadeni
sügavale emakese maa põue,
et soojendada neid ta nähtamatute tulede kohal.
...
Minus idaneb mõte:
see sajasõlmine kännujuurikas
on nagu tükk imelist elu,
millest seal üleval
mühama hakanud ladvad
pole midagi kuulnud.
Või äkki on?
Mine sa tea!
- Nikolai Laine, "Kännujuurikas", tlk Ants Paikre, Looming 6/1980, lk 830-831
- [Renée:] Olla vaene, inetu ja pealekauba intelligentne - meie ühiskondades saab sellisele inimesele osaks sünge ja illusioonideta saatus, millega on targem juba varakult leppida. Ilusale antakse kõik andeks, isegi labasus.
- Muriel Barbery, "Siili elegants", tlk Indrek Koff, Varrak, 2012, lk 38
- Tööd räägivad aja tajumisest staatilises ja pinevas ootuses – pidevas abstraktses ootuses olemise seisundist. Ootamine on samaaegselt inimese elu argipäev kui ka üleüldine eksistentsiaalne katsumus. Terve elu vältel oodatakse midagi suuremat või väiksemat: taksot, sõnumit, armastust või surma. Ootamine on seisund, kus olevik ja potentsiaalne tulevik saavad kokku – see seisund on väliselt staatiline, kuid seesmiselt ärevalt vibreeriv.
- Johanna Mudist, saatetekst näitusele "Ootajad" Pärnu Linnagaleriis; cit. via: "Pärnu Linnagaleriis avatakse näitused tarbenõudest ja ootusärevusest", ERR, 10.08.2018
- Luiskamine eeldab suurt loovust ja vaimunõtkust. Kes loob kogunisti uue maailma, nagu Tolkien või Tove Jansson, uued kangelased, nagu Márquez või Rabelais, uued intriigid ja salaplaanid või eesmärgid, nagu Dostojevski, Henrik Tikkanen või Umberto Eco, peab tõepoolest olema jumalikult andekas patoloogiline luiskaja, tõeline professionaal. (lk 7)
- Claes Andersson, "Kaksteist aastat poliitikas", tlk Mari Tuulik, LR 18-19/2002.
- Inimsugu võib teatavasti kaheks jagada: esimesed, kes kuristikku vaadates näevad ainult kuristikku, ja inimkonna teine, küllap õnnelikum pool, kes näeb vaimusilmas üle kuristiku viivat silda.
- Ivika Sillar, "Näitleja ja tema roll", TMK 5/95, lk 26