Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/november

1

• Esimene samm teadmusühiskonna poole on aus peeglissevaatamine ja oma piiratuse tunnistamine. Ja seda mitte ainult koolihariduse mõttes, vaid kõigi nende elu ja kooselu vormide juurutamise mõttes, mida ülejäänud maailm harjutas, sel ajal kui meie kommunismi ehitasime. Alates kirjadele vastamisest kuni liikluskultuuri ja võrdõiguslikkuseni välja.
  • Mati Heidmets, "Vedajad ja pingutajad", Postimees, 6. detsember 2003

2

• Mälupilt nn uue maja trepilt: kuskil olin näinud langevarju pilti, võtsin kodust bareti, lõikasin nööride jaoks augud sisse, riputasin midagi (mõne oma tinasõduritest?) nööridesse ja viskasin uue maja välistrepilt alla. Langevari ei tahtnud kuidagi liuelda, mul tuli katseid korrata. Asi lõppes korraliku riieldasaamisega bareti katkilõikamise eest.
  • Hiie Hinrikus, "Hetked ja aastad", Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014, lk 31

3

See on häbitu kass Pariisist.
Kogu liha on tema jaoks hiir vist.
   Võtab kõik taldrikuilt,
   Jätab puru vaid muil',
Ütleb: "Minu! Sa tead minu viisist!"
Oh see häbitu kass Pariisist!

• Lucie Delarue-Mardrus, "Häbitu kass" ("Le méchant Chat"), Métrique en ligne; rmt: "Poèmes mignons pour les enfants", Paris: Gedalge, 1929

5

Raputa palavat kätt, kõmahtades langevad
põhjala metsade puud, krigisevad
sadamates kraanad, laevad laulavad:
me tuleme tagasi. See on suur ilu.

Mis on väike, pärisin ja võtsin
sõrmega muraka ja maitsin ta mahla.
Suured sood end levitasid, sookaelad lõhna,
olid ka vaevakased ja kasvunappus.
Nii värske oli ta maitse.

• Helvi Juvonen, "Kaljupõhi" ("Kalliopohja III", 1955), Stockholms-Tidningen Eestlastele, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlge

7

• Olen üks nendest, kes arvavad, et teaduses peitub suur ilu. Teadlane oma laboratooriumis on mitte üksnes eriteadlane: ta on ka laps, kes seisab loodusnähtuste ees, mis teda mõjustavad nagu muinasjutud. Meie ei pea mitte laskma arvata, et kogu teaduslik edu piirdub üksnes mehhanismidega, masinatega, rattavärkidega, millel pealegi on ka oma eriline ilu.

...Ma ei arva ka, et meie maailmas on seiklusvaimu kadumise risk. Kui ma näen enese ümber midagi vitaalset, siis on see just seiklusvaim, mis näib väljajuurimatu ja on suguluses uudishimuga...

• • Marie Curie 1933. aastal Madridis "Kultuuri tuleviku" teemalisel kongressil peetud kõnes; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994, lk 257

8

• Põhimõtteliselt huvitab mind mälu, sest see on see filter, mille kaudu me oma elu näeme. Ja kuna see on udune ning hägune, siis on enesepettus kerge tekkima. Lõpuks huvitab mind kirjanikuna rohkem see, mis inimeste enda sõnul juhtus, mitte see, mis tegelikult juhtus.
  • Kazuo Ishiguro, cit. via: Adam Dunn, "In the land of memory: Kazuo Ishiguro remembers when", cnn.com Book News, 27. oktoober 2000.

9

• Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta.

Näen poolvalges toas oma Euphorbia't, millel on tänavu kevadel esimesed pisikesed punased tähekujulised õied. Kristuse kibuvits õitseb, kuigi varred on täis hirmsaid okkaid. Okkad on võimsad: kannatus on võimas jõud. Nende vahel õitsevad väikesed armastusepunased tähed. Sama akna ees laiutab lai jõulukaktus, liiga lai meie tubade jaoks. Tal on õisi. Näen jõulude ja ülestõusmispüha õisi ühekorraga. Kristuse sünd ja surm.

15. märtsil 1952

• • Aino Suits, "Päevaraamat 1901-1964", tõlkinud Piret Saluri, 2014

10

• Näib, nagu kehtiks kolmas Newtoni seadus, mis tegeleb mõju ja vastumõjuga, ka loomingulises maailmas. Nii nagu kaks punktmassi mõjuvad teineteisele võrdvastupidise jõuga ning panevad liikuma reaktiivmootoriga lennuki, nii võib mõjuda repressiivne riigikord ergutavalt režiimi taunivale kirjanikkonnale ning panna käärima loometöö, nagu see sündis 1960-ndail ja 70-ndail aastail Eestis.
  • Mardi Valgemäe, ""Olevused" Torontos", Teater. Muusika. Kino, 4/1995, lk 60-62, 96-

11

• See on sellepärast nii lühike ja segane ja logisev, Sam, et tapatalgute kohta ei saagi midagi intelligentset öelda. Kõik ju peaksid olema surnud, et mitte kunagi enam midagi öelda ega midagi tahta. Pärast tapatalguid peaks kõik olema väga vaikne, ja alati ongi vaikne, ainult linnud ei vaiki.
  Ja mida need linnud siis ütlevad? ütlevad, mida tapatalgute kohta öelda ongi, nagu näiteks "Tsii-tsi-viit?".
  • Kurt Vonnegut, "Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda", Tallinn: Tänapäev, 2003, lk 23–24

12

MEIE ISA, kes sa
istud vahid
aknast halle sügissadusid,
mis sul muret?
Arvasin, et sina
mured inimselga ladusid.

Mured uued!
Tahan uut maailma
luua, liita, tõsta ruutu ta.
Ei saa mitte! Füüsika on vahel!
Plancki konstant, see ei taha muutuda.

Õpi inimlastelt (elukestev õpe) —
mured heitsid, elupäevad pantisid.
Tule kaasa! Täna Rock ja Kalev
palle pilluvad ja muid konstantisid.

• Mari Vallisoo, "MEIE ISA", Looming 11/2007, lk 1606-1607

13

• Kas kuskil on keegi, kellele ei meeldiks nunnad? Nad meeldivad kõigile. Nad on vastupandamatud.
  • Whoopi Goldberg, cit. via: Anna Gennari, "Whoopi Goldberg "Agli uomini preferisco le suore", Grazia, 27. oktoober 2011

14

• Naabritädi käis ja küsis, et kas see laps teil midagi muud ka teeb, kui istub poti peal ja loeb? Aga ma tabasin selle nipi ära, et kui sa istud poti peal, siis seal ei puutu sind mitte keegi. Poti pealt ei aeta ära. Saad rahulikult lugeda.
  • Marju Kõivupuu, intervjuu: Juku-Kalle Raid, "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane", Kes-Kus, juuli/august 2021

16

• Kaks leiutust on tänapäeval saanud tugevaimaiks demokraatia kindlustajaiks: püssirohi ja trükikunst.

Püssirohi hävitas aadli eesõigused sestsaadik, kui kodanlik sõjasulane oma tulirelvaga moodustas suurema sõjalise väärtuse kui oli rüütel oma ratsu ja varustusega; sestsaadik, kui lossid ei suutnud enam artilleeriale vastu seista.

Sellest peale kaotas aadel oma ainuõiguse relvi kanda. Relvade ja sõdurite arv üha kasvas, kuni üldise väeteenistuse kohustuseni, mil rahvavägi asendas palgasõdurid.

• • Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi, "Totaalne riik - totaalne inimene", tlk Heino Anto, LR 39/1988, lk 26

17

• Soolast põlve lutsides teab laps: ainus asi, mis eraldab inimest maailmast, on nahk. Tänu sellele ei valgu inimene asjade mõõtmatusse laiali.
  • Bronka Nowicka, "Anda kivile süüa", 2017, "Sukkpüksid", lk 8

18

• Oli 24. aprill, markusepäeva eelõhtu. Enamiku inimeste jaoks markusepäev lihtsalt tuli ja läks. Polnud koolist vaba päeva. Ei tehtud kingitusi. Ei kantud kostüüme ega korraldatud pidustusi. Poodides ei tehtud markusepäeva allahindlusi ega müüdud markusepäeva kaarte. Televisioonis ei näidatud ühtegi markusepäeva saadet. Keegi ei tõmmanud kalendrisse 25. aprilli ümber ringi. Kui aus olla, siis enamik elusolendeid isegi ei teadnud, et pühal Markusel on omanimeline päev.

Aga surnutel oli see meeles.

• • Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 11

20

• Humaansed tõekspidamised (nagu kõik teised, nii pidas ka Maureen enda omi lõplikuks) sõltusid sellest, kuivõrd usuti inimestevaheliste lähisuhete absoluutsusse. Kui kõik inimesed ei koge emotsionaalset rahuldust ja rahuldamatust ühtemoodi, kuidas saab siis rääkida vajaduste võrdsusest? Seda emotsionaalset absoluuti oli hirmutav ja ohtlik mingiski mõttes avatuks pidada; ajukaalujad, need, kes võtavad endale jumaliku voli hinnata moraalset otsustusvõimet juuste käharuse põhjal ja kontseptuaalseid võimeid huulte suhtelise lopsakuse alusel - nemad hoidsid silmad lahti ja ruttasid ära kasutama kõike, mida andis nõnda väänata, et neid uskuma jäädi.
  • Nadine Gordimer, "July rahvas", tõlkinud Riina Jesmin, Tallinn: Koolibri, 2010, lk 63

22

Kakskümmend aastat tagasi
kirjutasin luuletuse
kuidas tähed öösel mu tuppa tulevad
Nüüd trügivad mu akendest
sisse lina-tähtöölased luiklainelased nõgeseleedikud
valge-sulgtiivad ja vaarika-udeseljad
Tume-kuuvaksik maandub mu käele
seda justnagu inspekteerides
Püüan klaviatuuril kirjutada
oma järgmist luuletust
Liblikas ei lase

• Krista Ojasaar, "Kakskümmend aastat tagasi" kogus "Õhuookean. 2009-2012", 2015, lk 30

23

Hüljatud kundunud nurmel kas sisehäält sundlikku kuuled:
nüüd kõlblust kõpitse, mees, kustumas isade täht!
Vabamaks enam ei saagi. Kõlblus ei asenda kõblast,
kui jäänud jõuetuks aeg; kõplast ja käsitsitööst
viimselt ehk abi, kui elukord aheneb, viletsus suurdub,
ja kõlgasväärtuste reas mõistuse märgiks saab null?

• Mats Traat, "Valgus võtab ka ruumi" I, Looming 6/2012, lk 756

24

• Minu suguvõsa juured on Ilomantsis, see on üks idapoolsemaid punkte Soomes. Meie talu maadest jäi 300 hektarit metsa Venemaale. Meie seal piiri ääres teame väga hästi, kes on naabriks.

Seda usku, et Venemaa muutub demokraatlikuks, pole minu kodukandis mitte kellelgi. Kui soomlane kuskil pealinnas või Turu kandis või Tamperes või mujal suurtes linnades fännab Leninit, siis meil Ida-Soomes ei tuleks kellelegi pähe teha Lenini muuseum. Kui, siis ainult sitamaja või lauda taha.

• Mika Keränen, "Menukirjanik Mika Keränen: kui eestlane lõpuks närvi läheb, on see väga lõbus!", Õhtuleht, 23. november 2023

28

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

• Doris Kareva, "*Me elu on me elu ainus mõte...", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 34

alamlehed

• 1
• 10
• 11
• 12
• 13
• 14
• 16
• 17
• 18
• 2
• 20
• 22
• 23
• 24
• 28
• 3
• 5
• 7
• 8
• 9