Voolik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Voolik on pikk painduvate seintega toru, mis valveta jäetuna käitub üldjoontes samamoodi kui köis, s.t keerab end pusasse.

Proosa[muuda]


  • Võidakse arvata, et aia kastmine on hoopis lihtne asi, iseäranis siis, kui on olemas voolik. Peagi selgub, et voolik on harukordselt salakaval ja ohtlik olend, kuni ta pole taltsaks tehtud; ta väänleb, viskleb ja kargleb, laseb enda kõrvale maha vägeva veeloigu ja viskub siis mõnuledes porri, mille on ise tekitanud; seejärel ründab ta inimest, kes tahab kastma hakata, ja mähib end ta jalgade ümber; talle tuleb peale astuda, kuid siis läheb ta marru ja keerab end inimese keha ja kaela ümber; see aeg, kui tema haardesse sattunu võitleb temaga nagu boamaoga, tõstab see peletis oma vaskse kärsa ja paiskab vägeva veejoa aknaist sisse, äsja ülesriputatud kardinatesse. Tal tuleb jõuga peast kinni haarata ja kõigest väest sakutada; elajas hakkab valu pärast märatsema ja nüüd ei purska ta vett välja mitte enam ainult lõugade vahelt, vaid ka hüdrandi juurest ja mitmelt poolt otse kehast. Esialgu on vaja kolme inimest, et temast kuidagi jagu saada: kõik kolm nõretavad tandrilt lahkudes veest ning on kõrvuni porised.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 6

Luule[muuda]

Täna jälle me joome bensiini
Täna jälle mul voolik on suus
Täna jälle kanister käib ringi
Täna jälle A 76

  • Tõnu Trubetsky, "Täna jälle me joome bensiini" kogus "Pogo" (1989), lk 17


Kurke ja porgandeid kästi mul kasta.
Panin vooliku otsapidi kastekannu,
keerasin vee täie vungiga lahti
ja jäin ootama.
Korraga tõstis voolik pead,
tõusis kastekannust nagu madu,
vedrutas end
ja pööras joa mulle näkku.
Kuidas sa loed mu mõtteid,
voolikuraisk!

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel
  • Maarja Kangro, "Teadja" kogus "Tule mu koopasse, mateeria" (2007), lk 62