Voolik

Voolik on pikk painduvate seintega toru, mis valveta jäetuna käitub üldjoontes samamoodi kui köis, s.t keerab end pusasse.

Proosa

Elevandi lont on ainus voolik, mis ei leki.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974, lk 50

Võidakse arvata, et aia kastmine on hoopis lihtne asi, iseäranis siis, kui on olemas voolik. Peagi selgub, et voolik on harukordselt salakaval ja ohtlik olend, kuni ta pole taltsaks tehtud; ta väänleb, viskleb ja kargleb, laseb enda kõrvale maha vägeva veeloigu ja viskub siis mõnuledes porri, mille on ise tekitanud; seejärel ründab ta inimest, kes tahab kastma hakata, ja mähib end ta jalgade ümber; talle tuleb peale astuda, kuid siis läheb ta marru ja keerab end inimese keha ja kaela ümber; see aeg, kui tema haardesse sattunu võitleb temaga nagu boamaoga, tõstab see peletis oma vaskse kärsa ja paiskab vägeva veejoa aknaist sisse, äsja ülesriputatud kardinatesse. Tal tuleb jõuga peast kinni haarata ja kõigest väest sakutada; elajas hakkab valu pärast märatsema ja nüüd ei purska ta vett välja mitte enam ainult lõugade vahelt, vaid ka hüdrandi juurest ja mitmelt poolt otse kehast. Esialgu on vaja kolme inimest, et temast kuidagi jagu saada: kõik kolm nõretavad tandrilt lahkudes veest ning on kõrvuni porised.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 6

... mängisime Schuberti muusikali, kus lavastaja tahtel seisis keset lava purskkaev, nümfikese ja pingikesega, kuhu Schubert end aeg-ajalt toetada sai ning kujukese suust tilkus, juhtus isegi, et nirises vett, voolik oli lava taga ämbris, kust seda imet siis pumbati. Ühel etendusel jäi vesi tulemata, paanikasse sattunud, jooksis tema edasi-tagasi, püüdes kõigile mõista anda, et vett ei ole, hiljem aga hüüdis mikrofoni: — "Vesi! Vesi! Vesi!" Too kisa olevat isegi saali kostnud ja muidugi sai selle info ka maja hästitreenitud tuletõrje, teadmata, millisest veest jutt, saabusid nad kolmekesi jooksujalu lavale ning rullisid voolikud lahti otse keset Schuberti mõtisklusi, "Ave Maria" saatel, orkester jätkas tõusujoones, inimestel oli inimestest hea meel.
- Sulev Nõmmik, "Meistrid: kilde epopöast "Minu elu tsunftis", 1991, lk 5

Aiavoolik, ükskõik kui hoolikalt seda ka kokku ei keerataks, keerdub öösel alati lahti ja seob muruniiduki jalgratastega kokku.
- Terry Pratchett, "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 18, joonealune

Luule

Täna jälle me joome bensiini
Täna jälle mul voolik on suus
Täna jälle kanister käib ringi
Täna jälle A 76

Tõnu Trubetsky, "Täna jälle me joome bensiini" kogus "Pogo" (1989), lk 17

Kurke ja porgandeid kästi mul kasta.
Panin vooliku otsapidi kastekannu,
keerasin vee täie vungiga lahti
ja jäin ootama.
Korraga tõstis voolik pead,
tõusis kastekannust nagu madu,
vedrutas end
ja pööras joa mulle näkku.
Kuidas sa loed mu mõtteid,
voolikuraisk!

Maarja Kangro, "Teadja" kogus "Tule mu koopasse, mateeria" (2007), lk 62