Anne Veski

Anne Veski, 2012.

Anne Veski (sünninimi Anne Vaarmann; sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas) on eesti laulja.

Intervjuud

• [Ajast pärast abikaasa surma:] Tükk aega ei olnud mul soovi uusi laule teha. Isegi küsiti, miks uusi laule ei tule, aga ütlesin, et ei ole praegu sellist, et hing laulaks ja tahaks. Aga tead, aeg teeb oma töö ja elu läheb ju edasi. Elu on selleks, et elada. Elu ei ole selleks, et nutta.
• Tulebki öelda, et saan hakkama, olen hakkama saanud ja saan ka edaspidi. Alati tuleb endale neid positiivseid suundi luua. Nagu öeldakse – on, nagu on, ega mina seda ümber ei tee. Me kõik läheme kunagi kuskile, aga parem see aeg, mis meil on antud, elada täiel rinnal.
• Õnnelik saab inimene olla vaid oma enese sees ja õnnelikuks saad sa end ise teha. Ära oota, et keegi sind õnnelikuks teeb.
  • Anne Veski, intervjuu: Anu Välba, "Anne Veski: elu on elamiseks, mitte nutmiseks", ERR/ETV "Hommik Anuga", 28.05.2023

• Aastate jooksul jääda kuulajate südamesse – see on suur asi.
• Minu arusaam oli, on ja jääb: kui sul artistina eestikeelset hitti ei ole, ega sa siis oma rahvale ikka südamesse ei pääse! Mina olen selles veendunud.
• Laval ju mõtled ainult laval olemisest, kurvad mõtted lükkad eemale.
• Mul oli autojuhiluba juba ammu, aga abikaasa võttis selle kohustuse täiesti enda peale. Ütles alati: "Stradivariuse viiul tuleb viia kindlalt kohale." See oli tema väljend.
• Eks kõik meie probleemid on meie enda väljamõeldis. Tuleb tunda rõõmu väikestest asjadest – vaata aknast välja ja mõtle, kui ilus on talveilm! Ja hakkabki parem! Tuleb keskenduda positiivsele!
• Tühja temaga, halb läheb meelest ära. Inimestega samamoodi. Kui satub teele halb inimene, siis ära temaga suhtle ja ära üldse põe selle pärast. On ju häid inimesi ka. Suhtle ainult heade ja positiivsete inimestega! Ma vaatan lavalt rahvast saalis – kõik on rõõmsa näoga, laulavad kaasa. Siis ma küll mõtlen, et mis sa hing veel tahad.
• Benno oli kõiges mu kõrval, nii heas kui halvas. Ma ei kujuta ette, mis tunne oleks üksik artist olla. Kui tühi see oleks. Mul oli kogu aeg seljatagune olemas, kogu aeg inimene, kellega sai kõike jagada. Koos me kõike arutasime ja plaanisime, sõitsime palju ringi. Benno oskas väga hästi suhelda, minu ülesandeks jäi ainult laulda. Artistil peab oma meeskond olema.
• Tihti ju mehed tahavad, et nende naine istuks kodus, ja ei toeta tema karjääri. Tunnevad lausa kadedust, et äkki naisel läheb paremini. Mind pole kunagi keegi takistanud, on ainult aidatud ja innustatud. Meie tegime koos ühist asja.
• Keegi meist pole nii geniaalne, et ta ühtegi viga ei tee. Teine peegeldab ja annab nõu, teeb kriitikat kui vaja. Algul ajad muidugi karvad turri vastu, ei taha midagi kuulata. Aga hiljem mõtled: tal oligi õigus. Üksi ei jõua keegi kuskile – ikka on kõrvalt nõu ja toetust vaja.
• Meie ansamblis on muidugi selline tore demokraatia: "Meil on demokraatia, jääb nii, nagu Anne ütleb!" (Naerab mõnuga.) Aga eks ma ikka kuulan teisi ka. Kus ma pääsen.
• Tegutsemine on ainus, mis aitab. Ja oma mõtteid tuleb suunata positiivsele. Meelde tuli üks hästi öeldud mõttetera: "Kui sa armastad seda, mis sul on, siis on sul kõik, mida sa vajad." Võtke ise vastutus oma elu juhtimise eest ja ärge lohisege kõigega kaasa.
• Ma pole natuurilt kunagi hädaldaja olnud, olen ilmselt selliseks loodud. Mu laulud on ka positiivsed. Just hiljuti otsisin mingit oma vanemat lugu, kuulasin oma plaate ja sain aru: ma olen õigel teel. Ma saan ise ka oma lauludest positiivsust ammutada! Järelikult saavad seda ka teised. Järelikult ma olengi positiivse muusika artist. Ma pole seda otseselt nii planeerinud, aga kuidagi olen alateadlikult kogu elu just seda teinud. "Hea tuju laul" on kui loodud inimeste meeleolu üleval hoidmiseks. Ju siis tegelen õige asjaga!
• Sa ju iial ei tea, millest hitt tuleb – rahvas ise valib. Mina usaldan alati rahvast, inimeste valik ongi õige.
• Meie võime mõelda, et sellest loost tuleb hitt, aga tegelikult tuleb hoopis teisest, mille peale me üldse panust ei pannudki. "Roosiaia kuningannat" ma mäletan nii hästi. Kui esimest korda sai "Reklaamiklubis" ansambel Vitamiiniga seda esitatud, siis [Vitamiini mänedžeril] Jüri Mitil tuli mõte: tuleks kuidagi eristuda. Kui sa ikka tood kostüümilaost suure laia kübara ja paned noorele neiule pähe, pika kleidi selga, siis oligi kuninganna valmis! See oli nii teistmoodi, et jäi kohe silma ja meelde. Julgus teistmoodi olla ongi võti.
• Eks elus peabki tasakaal olema. Need ilusa viisi ja ilusate sõnadega armastuslaulud lähevad alati hinge, neid võib laulda ajast aega. Aga ma saan selliseid laule kontserdi kavasse panna kaks-kolm tükki. Siis on nad efektsed ja võtavad pisarad silma. Üldine elamus peab aga kuulaja meeleolu tõstma.
• Detsember on meil kõigil väga kiire. Kõik püüavad ju oma peod ära pidada enne jõule. Päris jõuluajal on tavaliselt vabad päevad – väga mõnus, saab omadega olla. Aasta lõpus on jälle tihedalt kontserte.
• Kinkide tegemine on minu meelest kõige raskem. Mu lapselapsed on juba noored mehed, 10 ja 13, ütlen ausalt, mina küll ei tea, mis neile meeldib. Seega ma küsin parem konkreetselt. Ma olen liiga praktiline inimene, ma pole kunagi tahtnud mõttetuid asju! Mina üldse selle vastu ei ole, kui ma vihjan kellelegi, mida ma päriselt tahan. Ja oodatud kingitust saada – see on ikka aus rõõm.
• Oi, ma olen eluaeg kudunud. Ema õpetas mulle – tema oli suur käsitööarmastaja ning nii olen mina ka. Olen paljudele kampsuneid kudunud. Ma olen juba ära unustanud, kellele ma olen neid teinud. Hea rahustav tegevus ja täidab aega.
• Ma saan üldse ise kõigega hakkama. Õmblen ka kleidid ise valmis, kui vaja. Heegeldada meeldis ka – mul on kodus nii palju oma heegeldatud linikuid, et ei oska neid kuhugi pannagi. Aga kudumine on ikka kõige parem – see meeldib kõige rohkem. Kui me omal ajal bändiga palju ringi sõitsime, siis ma transpordis ainult kudusingi!
• Venemaal endiselt kontserttegevus käib, aga meie kui ebasõbralike riikide artistid ei ole seal enam teretulnud.

Minu lugusid raadiotes ikka lastakse ja telesaateid tehakse. Meenutavad vanu aegu positiivses võtmes. Mul on seal publik, kes on minu laulude peal üles kasvanud. Ega tavainimene ei mõtle hommikust õhtuni poliitika peale. Kui laul meeldib ja laulja meeldib, siis teda kuulatakse igal pool. Elu iga moment pole nii poliitikat täis, kui arvatakse.

• Muredel tuleb minna lasta ja ise edasi liikuda. Mina mõtlen alati: kui pea ja käed-jalad terved, siis on veel kõik hästi. Ülejäänuga saab hakkama. Ma ei kurda!

Kui raha vähem, siis sööme-joome vähem. Ei pea ometi hommikust õhtuni rääkima elektri hinnast, vaimsest tervisest ja lumerohkusest.

• Ma igal aastal imestan, et kuidas küll lumi jälle ootamatult tuli ning kõik on ummikutes ja suures stressis. Selle asemel parem ütleme rõõmsalt: "Inimesed, ostke endale lumelabidad!" Ma ise lükkan igal hommikul lund – võtan aga labida, lähen õue ja ongi sportlik hommikupoolik tehtud. Teeb ju tuju heaks. Saan talve keskel olla ja lähemalt vaadata, kui ilus talv on.
• Kui lund on palju, tuleb see linnast minema viia, nagu igal pool maailmas tehakse. On ju mõttetu lükata lund ühest äärest teise, inimesed lükkavad kõnniteelt ära ja traktor nügib selle kõnniteele tagasi. Lund tuleks ära vedada! Aga minul pole labidaspordi vastu midagi. Minu kodutänaval kõik inimesed ise lükkavad lund, keegi ei vigise. Ei juhtu sinuga midagi halba, kui ise käed külge paned.
• Mulle meeldib üldse see mõte elus: kui viga näed laita, siis tule ja aita. Ära oota, et keegi teine tuleks ja teeks. Ära kurda ega süüdista ega otsi, kellele näpuga näidata. Juhi oma elu – ela ise ja tee ise!
  • Anne Veski, intervjuu: Kristina Herodes, "Anne Veski: "Benno ütles: "Ma ei taha, et sa kunagi vaatad mulle õnnetu näoga otsa ja ütled: "Mis minust kõik oleks võinud saada... """", Postimees, 17. detsember 2022