Lagi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. november 2020, kell 11:24

Lagi on siseruumi ülaltpoolt lõpetav ja kattev pind.

Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega:

"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib inimene juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!"

Patsti! kukkus toa laest üks suur vorst keset lauda.

Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Lopi ja Lapi" kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud"

Must lagi on meie toal
ja meie ajal ka:
ta nagu ahelais väänleb,
kui tema saaks kõnelda!

Juhan Liiv, "Must lagi on meie toal"

Kui kõrgel olid lauad ja laed,
Kui lähedal oli päike,
Kui lähedal taevas,
Kui kaugel aed
ma olin väike.

Betti Alver, "Tulipunane vihmavari"

"Kui Kirik on kokkulangemise hädaohus ja kurat ise pakub oma õlga toeks, et lagi sisse ei langeks, ei ole meil õigust ta abi tagasi lükata," ütles Pesaro piiskop.
- Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 212

Ruumi mustad seinad ja ämblikuvõrkudes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.

Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva värvi, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil metsa all.

Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 141

Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad
kartuli-idud me keldris. Arvan, et varsti
need kaamed piigid tõusevad läbi korruste
lagesid lammutades, põrandaid purustades,
mööbel pilpaiks, lõikavad läbi
turuvõrgud (juurviljad vabaks!)

Paul-Eerik Rummo, Väikese linna kohvikumuusikat II 2

Välislingid

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 * Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega:
-:"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!"
+:"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui [[vorst]] ka leeme kõrval oleks!"
-:Patsti! kukkus toa [[lagi|laest]] üks suur vorst keset [[laud]]a.
+:Patsti! kukkus toa laest üks suur vorst keset [[laud]]a.
 * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_rahva_ennemuistsed_jutud/Lopi_ja_Lapi "Lopi ja Lapi"] kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud"
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 <poem>
-Must lagi on meie toal
+[[Must]] lagi on meie [[tuba|toal]]
-ja meie ajal ka:
+ja meie [[aeg|ajal]] ka:
-ta nagu ahelais väänleb,
+ta nagu [[ahel]]ais väänleb,
 kui tema saaks kõnelda!
 </poem>
@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 <poem>
-Kui kõrgel olid lauad ja laed,
+Kui kõrgel olid [[laud|lauad]] ja laed,
-Kui lähedal oli päike,
+Kui lähedal oli [[päike]],
-Kui lähedal taevas,
+Kui lähedal [[taevas]],
-Kui kaugel aed
+Kui kaugel [[aed]]
 ma olin väike.
 </poem>
@@ 30. rida: / 30. rida: @@
+* "Kui [[Kirik]] on kokkulangemise hädaohus ja [[kurat]] ise pakub oma õlga toeks, et lagi sisse ei langeks, ei ole meil õigust ta abi tagasi lükata," ütles Pesaro piiskop.
-* "Kui Kirik on kokkulangemise hädaohus ja [[kurat]] ise pakub oma õlga toeks, et lagi sisse ei langeks, ei ole meil õigust ta abi tagasi lükata," ütles Pesaro piiskop.
 ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 212
-* Ruumi mustad seinad ja ämblikuvõrkudes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.
+* Ruumi mustad [[sein]]ad ja [[ämblikuvõrk]]udes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.
-:Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva värvi, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil metsa all.
+:Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva [[värv]]i, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil [[mets]]a all.
 * Karl Ristikivi, "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 141