Gladiool

Gladiool (Gladiolus) on sibultaimeperekond võhumõõgaliste sugukonnast. Maailmas leidub 200-300 liiki, Eestis looduskaitsealune niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus).

Proosa

Ikebanas ei taheta väljendada mitte värvide ja vormide ilu, vaid kasvava taime ilu, mullas asuvast juurest päikese ja taeva poole kasvamise elujõudu, kui ikebana küünitab end kujutletava valgusallika poole.

(Seepärast peetaksegi kõige sobivamaks lilleks gladiooli, kuna ta otse silmanähtavalt pürgib ülespoole; samal ajal kui varre alumises osas õied närbuvad, avanevad tipus uued õied, näidates taime elujõudu.)

Lena Jackson, "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, LR 24/25 2003, lk 44

Luule

peos hoidis õhetavat lillepunti
mis lilli ikka roosidena tunti
ma tulles juhuslikult siiapoole
üht naist just nägin müümas gladioole

ja ühe õie küsisin talt teile
sest ütlesite üleüleeile
et te ei tunne mitteühte lille
(siin jäi ta (käsi õieli) galantselt kummargille)

niisiis see lill siin see on gladiool
ehk on mu jaoks üks üleliigne tool
ning naine vastu võttes roosikimpu
jäi valega ja vastusega kimpu

jah oli tõsi ta ei teadnud kunas
viimati ta laual roose punas
ära tundis ta nad ometigi
gladiool ei anna roosi ligi

Viiu Härm, "Sada salmi Margareetast" kogust "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast" (1978), lk 116

Surm läks meelest
Surm on ära
kaugel lõuna pool

Rahus vaikses päiksekuumas
küpseb kirsimari
puhkeb gladiool

Mari Vallisoo, "Pärast suve. Tartu '82" kogus "Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), lk 75

Aprikoosi ja roosa
lärmakates varjundites
avanevad

gladiooli õied
piki kogu varre pikka
vahekäiku

nagu kirikukoori rongkäik
või flöödi
puised

noodid
avanemas üks klapp
korraga.

Linda Pastan, "Gladiool" ("Gladiola"; esmatrükk ajakirjas Poetry, mai 1993, lk 65 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Eksootika on kõikjal, see jõuab meieni
enne kui tekib igatsus või vajadus selle järele. Aedvilja-
poed kesk- ja äärelinnas tulevad Lõuna-Koreast.
Orhideed, pangede kaupa küllust, vaid pisut
väsinud lennureisist Hawaiilt, on
laotatud kõnniteedele; inkaliiliad, freesiad,
välismaalt toomise käigus natuke nuumatud; gladioolid,
samuti võõrandunud oma esivanemate lõikavast karmiinist;
nii nagu ka, vähem kaugenenud algsest sinisest rukkilillest
Euroopa teeäärtel ja raudteetammidel, need
härjapead.

Amy Clampitt, "Miski ei püsi paigal" ("Nothing Stays Put"), poets.org ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Välislingid