Ilze Tālberga

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ilze Tālberga, 2020.

Ilze Tālberga (sündinud 1. juunil 1985) on läti keele õppejõud ja tõlkija Eestis.

Artiklid[muuda]

  • Tõlkija amet on teadagi üksildane töö.
  • Läti keelt saab õppida Tartu ülikoolis ainult A2 tasemeni. Eesti keelt saab Läti Ülikoolis õppida bakalaureuse tasemel. Kummaski puudub aga eraldi läti-eesti või eesti-läti keelesuunal tõlkija eriala. Mõlemas ülikoolis on küll kursusi, kus õpitakse erinevate tekstide tõlkimist, kuid sellest ei piisa, et saada professionaalseks tõlkijaks. Rääkimata sellest, et mitte kuskil ei ole võimalik õppida läti-eesti-läti suuliseks tõlgiks. Kuna see oskus tuleb omandada ise­seisvalt, on neid, kes on valmis seda ilma kogemuse ja põhjaliku koolituseta ette võtma, väga vähe.
  • Vaatamata sellele, et lätlased ja eestlased on kultuuriruumi poolest sarnased ja lähedased, võib isegi argisuhtluses olla suuri erinevusi. Üks tõlkija mainis, et eestlased kipuvad potentsiaalsete või olemasolevate klientide poole pöörduma sinatades, kuid masintõlkes muudetakse läti keelde tõlkides tavaliselt kõik "sinad" "teieks". Seega ei tea tõlkija, kas ta peaks arvutiprogrammi pakutud sõna parandama tagasi niisuguseks, nagu on algtekstis, või leppima sellega, et kirjutamata seaduse kohaselt on lätlased n-ö viisakamad.
  • Ilukirjanduse teekond tõlke valmimisest kuni tõlgitud teose ilmumiseni on harilikult üsna pikk (paar kuud kuni aasta). Koostöö kirjastuse, toimetaja ja autoriga on palju individuaalsem ja lähedasem. Tarbetekstide tõlkimine võtab vähem aega, aga on seevastu intensiivsem (kõik sõltub muidugi töömahust). Tarbetekstide tõlkijad tunnevad puudust asutusest, kes kaitseks nende õigusi. Silmas on siin peetud seda, et kui tõlkija teeb tõlke valmis, kuid klient ei ole mingil põhjusel tulemusega rahul, ei pruugi tõlkija lubatud tasu saada. Kui tõlkija saab lõpuks tasu kätte, kuid alles pärast korduvat ja väsitavat kliendi tüütamist, ei tundu asjakäik ei aus ega nauditav.
  • Mõni võib ju öelda, et eestlased ja lätlased on sama rahvas, kuigi kumbki räägib oma keelt. Ometi on eestlastel ja lätlastel veel väga palju teineteise kohta avastada. Keeleoskusega ei avane uks mitte ainult lähinaabri õue, vaid ka südamesse.
  • [Eestlaste aeglusest:] Mis see tähendab, kas liigub aeglaselt, mõtleb aeglaselt? Aga ma olen aru saanud Eestis elades, et eestlased mõtlevad mingit otsust tehes lihtsalt kauem. Hea näide on vanasõna, mille järgi Lätis mõõdetakse seitse korda, ja siis lõigatakse, Eestis üheksa korda.

Intervjuud[muuda]

  • Eestlased olid nii ägedad ja vahvad ja ma kuulasin neid rääkimas ja ma mõtlesin, et see on nii müstiline, et ma ei saa mitte millestki aru, ja samas me oleme naabrid.
  • [Läti ja eesti keele erinevusest:] See on hoopis teine maailm. Eesti keele õppijal on ees täiesti valge leht.
  • [Eestisse kolimisest:] Kui inimesed küsisid, et kauaks ma lähen, siis ma vastasin: igaveseks.
  • Eesti keel on minu elu armastus ja ma ei tüdine sellest.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel