Kristi Raik

Allikas: Vikitsitaadid
Kristi Raik, 2020.

Kristi Raik (sündinud 17. juunil 1975) on eesti politoloog.

Artiklid[muuda]

  • Külma sõja aegne suhteline stabiilsus põhines sellel, et USA ja Nõukogude Liidu vahel valitses teatav strateegiline tasakaal. NSVL oli status quo'd säilitada sooviv jõud, olles levitanud oma totalitaarse süsteemi pea kogu Kesk- ja Ida-Euroopasse. Status quo'd aitas näiliselt kinnistada 1975. aastal loodud OSCE (toona veel CSCE), mis legitimeeris Moskva mõjusfääri. (Ühtlasi andis Moskva CSCE-l ametliku tunnustuse Soome neutraliteedile, mis on ka peamine põhjus, miks Helsingi oli nii huvitatud tippkohtumise korraldamisest. See pidurdas Kremli püüdlusi allutada ka Soomet oma mõjusfääri.)
  • Praegu püüab lääs lagunevat maailmakorda säilitada, Venemaa lõhkuda ja Hiina vähehaaval ümber ehitada. Käib võitlus selle üle, milliseks kujuneb globaalne jõudude tasakaal lähiaastatel ja aastakümnetel ning kes määrab reeglid. Vana lagunemine ei ole veel jõudnud nii kaugele, et oleks võimalik hakata milleski uues kokku leppima.


Intervjuud[muuda]

  • Saksamaa välis- ja julgeolekupoliitikas on algamas uus ajastu, toimub Zeitenwende nagu sakslased seda iseloomustavad. Aga pöörde elluviimine võtab oma aja. Saksamaa on nagu suur laev, mis proovib end ümber keerata, kuid voolused ei lase seda väga kiiresti teha.
  • Zelenski on korduvalt pööranud tähelepanu Saksamaa varasematele vigadele – suutmatusele Venemaasse kriitiliselt suhtuda; ajaloolisele müoopiale, mis on rõhutanud Natsi-Saksamaa süüd Venemaa ees, kuid vaikinud Ukrainale põhjustatud veel suurematest kannatustest; majandushuvide tähtsustamisele julgeoleku arvelt.
  • Kui Saksamaa soovib olla tulevikus Euroopa juhtriik, siis peab ta oma välispoliitilise pöörde lõpule viima. See tähendab esiteks sõjaliselt suuremat panust Venemaa agressiooni peatamisele, seda nii läbi relvaabi Ukrainale kui ka suurema panuse NATO idatiival. Teiseks peab Saksamaa vabanema oma sõltuvusest Venemaa energiatarnetest.
  • Annalena Baerbock on esindanud kõige nähtavamalt roheliste uut välispoliitikat, mis on väärtuspõhine, Venemaa suhtes teravalt kriitiline ja Ukrainat toetav.
  • Saksamaal nagu ka teistes lääneriikides kardetakse Venemaa-poolset eskalatsiooni ja soovitakse vältida sõja laienemist. Putini ähvardamine tuumarelvaga on olnud päris tõhus. Endiselt usutakse, et kui lääs püüab Venemaad mitte ärritada, olla vaoshoitud, siis saab seeläbi Venemaa agressiooni pidurdada.
Selline usk on alusetu – tegelikkuses näeme, et lääne vaoshoitus ei aita kuidagi kaasa Venemaa peatamisele; vastupidi – see julgustab Venemaad oma eesmärkide suunas jõhkralt edasi liikuma. Kuid sellist lääneriikide hoiakut on väga raske kummutada.
  • Ukraina võit on Euroopa julgeoleku jaoks määrava tähtsusega ja selle nimel tuleb teha kõik, mis võimalik. Venemaa eesmärk on loomulikult vastupidine ja Venemaa kaitseb oma huve selliselt, nagu Kremlis neid defineeritakse – lääne huvi on tõestada, et Venemaa soov oma mõjusfääri taastada ei ole realistlik ega ratsionaalne.
  • Kui Ukraina ei saavuta võitu Venemaa üle, läheb NATO kaitsmine tulevikus palju rohkem maksma. Saksamaa püüab hoida Ukraina julgeoleku lahus NATO julgeolekust, kuid need kaks on omavahel tugevalt seotud.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel