Kimalane
(Ümber suunatud leheküljelt Maamesilane)
Kimalane (Bombus), rahvakeeli ka kumalane, maamesilane, metsmesilane on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Proosa
[muuda]- Kimalane ei põlga maikuus ära ühtegi õitsvat taime, kollaseid pajuurbi, esimesi võililli ega paiselehe kollast päikeseratast. Kõht peab täis saama ja selg päikesest laetud, et siis pühenduda pesarajamisele. Pesarajamise tantsu kardan igal aastal, sest tuppa tulnud maamesilase võid küll välja viia, aga veidi aja pärast on ta tagasi. Ta näitab maamajades kätte kõik hiireaugud ja vundamendipraod. Töötab tõhusamalt kui ükskõik milline vinge soojusandur.Ta otsib üles iga viimase avause majas, lootuses sinna oma pesa rajada.
- Kristel Vilbaste, "Armastusega loodusest", 2020, lk 40
- Ma tean, kui pehme kimalase kasukas on, sest olin seda omal nahal tundnud. See juhtus kunagi ühel kesksuvisel bussireisil, kui üks kimalane visalt minu ümber tiirutas. Olin vist kasutanud mõnd lillelõhnalist parfüümi, ja putuka lähenemiskatsed muutusid nii pealetükkivateks, et üks mees mu kõrvalistmel tahtis selle rüütellikult minema ajada. Aga tal õnnestus vehkida mesilane mu kleidi dekolteesse. Putuka väljaõngitsemine dekolteest poleks olnud rüütellik, nii jäigi see sinna.
- Putukas ronis seal ringi ja kõditas natuke. Ta ei nõelanud, sest istusin kummargil ilma putukat pitsitamata. Ja ehk oli loomake hoopis isane. Kuna astel areneb munajuhas, siis on see ainult emasloomal, kes seda ilma hädavajaduseta ei kasuta. Mesilane alustab nõelamist sellega, et kergitab hoiatavalt ühe jala ja eritab ebameeldivat võihappelõhna. Too kimalane seadis end minu seltskonnas mugavalt sisse, nii pidin sama tegema ka mina. Ma oleks kindlasti reageerinud teisiti, kui oleks olnud tegemist kõrvahargiga. See oli ebaõiglane, kuid putukaskelett asetseb väljaspool keha ja paljas skelett äratab ebameeldivaid assotsiatsioone. Kui putukal on värvikirevad kattetiivad nagu lepatriinul, või karvakesed nagu kimalasel, siis on see midagi muud. Ja kimalased on päris karvased - Ameerika teadlased on loendanud kimalasel kuni kolm miljonit õhukest lühikest karvakest, mida on sama suur hulk nagu oraval. Mulle tundus see arv ebatõenäoliselt suur, kuid tihedalt minu vastas tundusid need usaldusväärselt pehmed. ("Tiivasumin ukse juures", lk 52-53)
- Kui meemesilane jääb enamasti alla 16 kraadi juures siseruumi, lendavad kimalased õues juba paari plusskraadi juures. Emane kimalane võib talvituda isegi maapinnal lumekihi all - seda tänu oma karvkattele ja veres sisalduvale glütseroolile, mis ei lase tal jäätuda.
- Ta kaevub enamasti põhjapoolsesse nõlva, mistõttu ei ärka ta talveunest liiga vara. Kui kevadpäike on põhja pool maa juba üles soojendanud, on tärganud ka mõned lilled. Aasta esimene hommikusöök võetakse traditsiooni kohaselt raagremmelga peal, mille karvasel õiel on temaga teatud sarnasus. Emasõis annab energiarikast nektarit ja isasõis pakub toitaineterikast õietolmu. Seda on vaja, et emamesilase munad pärast eelmise aasta paaritumist saaksid edasi areneda. Kuigi kõigepealt peab ta leidma nendele turvalise pesa. ("Tiivasumin ukse juures", lk 57)
- Nina Burton, "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022
Luule
[muuda]...
Ennäe, mina pagesin saarele meres,
justkui pöörise südamikku,
lammaste seas mina leban
ega see häiri neid,
muutun halliks kiviks
ega keegi märka mind,
kimalased mu juustest kibavad lendu,
põuest piiluvad väikesed lilled,
randauhutud puuks mind pleegitab päike,
mured pagevad kui kalaparved madalas vees.
Kes küll võiks mind leida?
...
- Aino Kallas, "Tormisüda" kogus "Igaviku väraval: valitud luuletused", tlk Minni Nurme, 1979, lk 21
Äsja alles kumalane kurekellas kõikus,
nüüd on südames ja rüpes pihla verev lõikus.
Äsja alles künkal leekis kuldne kukehari. -
Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume vari!
- Bernard Kangro, "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33
Aukiitust õitsmisjumalale
ümiseb töömees-kumalane pirnipuus,
ja lõhnavad lambid tal
eksida ei lase pühamu võlvide all.
- Paul-Eerik Rummo, "Kumalased oma pühakojas" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 33
- Sirel Heinloo, "*moonides teevad...", Värske Rõhk nr 46, sügis 2016, lk 94
Kirjandus
[muuda]- Eino Sepp, "Madis, maamesilane", 1974
- Torgny Lindgren, "Kumalasemesi". Tõlkinud Tõnis Arnover, LR 22/23 1996