Mine sisu juurde

Nõnda kõneles Zarathustra

Allikas: Vikitsitaadid
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.


"Nõnda kõneles Zarathustra. Raamat kõigile ja ei kellelegi" ("Also sprach Zarathustra – Ein Buch für Alle und Keinen", 1883-1885) on saksa filosoofi Friedrich Nietzsche filosoofiline teos. Eesti keeles ilmus "Zarathustra" 1932. aastal Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus Johannes Palla tõlkes (toimetus ja järelsõna Johannes Semper), kordustrükid kirjastuse Olion väljaandel 1993 ja 2006. Tänapäeval on "Zarathustra" ehk enim tuntud selle järgi nime saanud sümfoonilise poeemi järgi, mille autor on Richard Strauss ja mida omakorda teatakse peamiselt filmist "2001: Kosmoseodüsseia", mistõttu "enimtuntus" on kahanenud imetillukeseks.


  • Riik? Mis on riik? Hää küll! Avage siis kõrvad, sest nüüd ütlen teile oma sõna rahvaste surmast. Riigiks hüütakse külmemat kõigist külmadest koletistest. Külmalt ta valetabki; ja see vale roomab ta suust: "Mina, riik, olen rahvas." Vale on see! Loojad olid need, kes rajasid rahvad ja panid nende üle ühe usu ja ühe armastuse: nõnda nad teenisid elu. Hävitajad on need, kes seavad püüniseid paljudele, hüüdes neid riigiks: nad riputavad mõõga inimeste üle ja sada himustust. Kus on veel rahvas, sääl ta ei mõista riiki ja vihkab teda kui kurja silma ning pattu kommete ja õiguste vastu.
  • Liiga palju sünnib inimesi: ülearuste jaoks on leiutatud riik! Vaadake ometi, kuidas ta enda poole meelitab neid liigpaljusid! Kuidas ta neid neelab ja närib ja mäletseb! "Maa pääl pole midagi suuremat kui mina: jumala korraldav sõrm olen mina" – nii möirgab see koletis. Ja mitte üksnes pikakõrvalised ja lühisilmalised ei kuku põlvili! Ah, ka teile, te suured hinged, ta sosistab oma süngeid valesid! Ah, ta aimab ära rikkad südamed, kes meelsasti end pillavad! Jah, teidki ta aimab ära, teie vana jumala võitjad! Te väsisite võitluses, ja nüüd teie väsimus teenib veel uutki ebajumalat! Kangelasi ja aulisi tahaks koguda enda ümber see uus ebajumal! Meeleldi ta soendab end puhta südametunnistuse päikesepaistel, – see külm koletis! Kõik tõotab anda t e i l e see uus ebajumal, kui t e i e teda kummardate: nõnda ostab ta endale teie vooruste hiilguse ja teie uhkete silmade pilgu.
  • Pahasti haiseb nende ebajumal, külm koletis: pahasti haisevad kõik nad koos, need ebajumala-teenijad. Mu vennad, kas tahate siis lämbuda nende lõugade ja himude leitsakus? Pigemini purustage aknad ja hüpake vabasse õhku. Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale ülearuste ebajumala-teenistusest! Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale sest inimohvri tossust! Valla on suurtele hingedele maa veel praegugi. Vaba on üksiklasile ja kaksiklasile veel palju kohti, kus heljub vaiksete merede hääd lõhna. Valla on veel suurtele hingedele vaba elu. Tõesti, kes vähe valdab, see on ise vallatud veelgi vähem: kiidetud olgu väike vaesus! Sääl, kus lõpeb riik, sääl alles algab inimene, kes pole ülearune: sääl algab paratamatuma laul, see kordumatu ja korvamatu lauluviis. Sääl, kus riik l õ p e b, – vaadake ometi sinna, mu vennad! Kas te ei näe sääl vikerkaart ja sildu üliinimese poole? – Nõnda kõneles Zarathustra.
  • Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks?
    • lk 7
    • Ich lehre euch den Übermenschen. Der Mensch ist etwas, das überwunden werden soll. Was habt ihr getan, ihn zu überwinden?
    • DTA
  • Ära anna neile midagi, pigemini võta neilt midagi kergemaks ja kanna seda nendega ühes- see oleks neile suurim häätegu.
  • Ei, almust ma ei anna. Seks pole ma küllalt vaene.
  • Teie tahate siis olla mõõnaks sellele suurele tõusule ning pigem tagasi minna looma juurde kui ületada inimest?
  • Kaaslasi otsib looja, mitte korjuseid, mitte ka karju ja uskujaid. Kaasloojaid otsib looja, neid, kes uutele tahvlitele kirjutavad uusi väärtusi.
  • Kõik läheb, kõik tuleb tagasi; igavesti veerleb olemise ratas. Kõik sureb, kõik puhkeb jälle õitsele; igavesti jookseb olemise aasta. Kõik laostub, kõik liitub uuesti; igavesti ehitub sama olemise maja. Kõik lahkub, kõik teretab üksteist jälle; igavesti jääb endale truuks olemise rõngas.
    • lk 146
    • Alles geht, Alles kommt zurück; ewig rollt das Rad des Seins. Alles stirbt, Alles blüht wieder auf, ewig läuft das Jahr des Seins. Alles bricht, Alles wird neu gefügt; ewig baut sich das gleiche Haus des Seins. Alles scheidet, Alles grüsst sich wieder; ewig bleibt sich treu der Ring des Seins.
    • DTA

Teose kohta

[muuda]
  • Ajaloolise kriitika aineks on teosele lähenemise, selle omandamise esmakatsedki. Nagu oli "Zarathustra" ajalehe Olevik 1901. aasta muganduses, siis Noor-Eesti kultuurikriitikute nägemuses ja nende vastasleeri arusaamas, Tammsaare 1909. aasta "Nietzsche" artikli inimautonoomia nõudluses, Metsanurga 1912. aasta "Orjade" romaani eestlusekujutuses või usuajakirja Protestantline Ilm 1926. aasta Nietzsche-märkustes. Hargnemisi ja muutumisi Nietzsche tähenduses saab eesti kultuuris registreerida juba veerand sajandiga.
  • Äsjane 3. trükk on vanas kuues ilmunud juba uude aega, kus enam ei peakski nii väga keskenduma ainult mineviku Nietzsche-pildi õgvendamise teemale, vaid astuma Nietzsche omandamise kodumaisel teel paar sammukest edasi. Esiteks on meil vaja uurida Nietzschet paljusid distsipliine hõlmava üldise kultuuriteaduse vaimus, aga teiseks vajab "Zarathustra" pärast Nietzsche-vaenuliku marksismi loojangut nüüd ka eesti keeles revisjoni, teaduslikult usaldusväärset väljaannet. Isegi "Stalini päikese" all, 1948. aastal, jõudis Gorki artiklite ja kõnede tõlgetes eesti lugejani Zarathustra kuju. Tõsi küll, sotsioloogilise mallina "tugevate moraali" jutlustaja rüüs, aga ka varjamatu panegüürilise noodiga kirjanduslikus hinnangus – Nietzsche "parima raamatu" esindajana.

Välislingid

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Nõnda_kõneles_Zarathustra&oldid=57476"