Uimasti
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Narkootikum)
Proosa
[muuda]- Kõige traagilisem vaatepilt olid verinoored uimastisõltlased, kellest paljud ei saanud olla vanemad kui neliteist, ükskõik kui vanaks nad end politseis väitsid. Enamikul neist polnud vähimatki kavatsust tänavale tagasi jõudes uimastist eemale hoida. Mulle jäi täiesti mõistetamatuks, kuidas nad suutsid näha vanglas olles oma silmaga heroiini kõige rängemaid mõjusid ja mitte kaaludagi loobumist oma flirdist uimastiga - flirdist, mis mutuus sageli täielikuks sõltuvuseks. (lk 55-56)
- Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996
- Alguses teenis ta tänu noorusele ja ilule hästi, kuid Angie oli terane ja märkas, mis tema ümber toimus. Ta hoidus narkootikumidest eemale. Tüdrukud, kes pruukisid narkootikume, ei püsinud kuigi kaua elavate kirjas, kuid Angie Kellogg pidas katsumustest hoolimata vastu. (lk 88)
- J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
- "Mis see Maak on?" uuris Lõbus.
- "Dee on kokkusegatud ammooniumkloriid ja raadium. Dee paneb trollidel pea kilisema ja sulatab ajud ära. Dee on mägedes suur probleem ja nüüd mingid närukaelad teevad deda siin linnas ka ja meie üritame välja uurida, kuidas dee siia sattus. Härra Vimes lubab mul juhtida" - Detritus keskendus - "üldsuse teavitamise kampaaniat, kus öeldakse, mis juhtub närukaeltega, kes deda lastele müüvad..." Ta viskas käega suure ja üsna rohmakalt teostatud plakati poole seinal. Plakatil seisis:
- Maak: ütle lihtsalt "Aaaahhhh-paaaluuun-ei-ei-eiiiOUH". (lk 26)
- Traditsiooniliselt usutakse, et politseinikud tunnevad igasuguse aine ära, nuusutades seda ja maitstes kähku, aga selle testimismeetodi harrastamine Vahtkonnas lõppes, kui konstaabel Räni kastis sõrme mustalt turult saadud raadiumiga lahjendatud ammooniumkloriidi sisse, ütles "Jah, see on täiesti kindlalt Maak lurri-lurri-lumps", ja pidi siis kolm päeva voodi külge kinniseotult lebama, kuni ämblikud ära kadusid. (lk 236)
- Terry Pratchett, "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, 2005
- Nonii. See oligi siis nüüd minu lugu. Põhimõtteliselt oleks see pidanud olema minu variant narkootikumidevastasest kampaaniast või midagi taolist. Aga ma ei viitsi inimestele mingit moraali lugema hakata. Niikuinii oleks neil ükskõik. Niikuinii tahaksid nad ikka kõike ise proovida.
- "Ükskord me käisime kooliekskursioonil Frankfurdi lennujaamas. See on Euroopa suurim lennujaam ja maailmas suuruselt teine. Meie giid ütles, et me tohime pildistada kõike, välja arvatud Iisraeli lennuk. Neil olid sellised turvameetmed. Hiljem selgus, et enamus sellel ekskursioonil tehtud pilte olid sellestsamast paganama Iisraeli lennukist. Saad sa aru, mida ma sellega mõtlen, Karl? Kui keegi ei oleks öelnud, et seda lennukit pildistada ei tohi, siis ei oleks nähtavasti kellelgi olnud vähimatki isu seda faking lennukit pildistada. Keelatud vili on magus, eks ole? Nuh, ja kes ütleb, et tegelikult ei ole see kõik samamoodi ka teiste asjadega siin maailmas?? Me muudkui käime ringi ja korrutame noortele, kui pahad asjad need narkootikumid on ja et neid ei tohi kohe üldse tarvitada. Aga järsku on nende faking narkootikumidega suhteliselt samamoodi? Kui täiskasvanud ja õpetajad ja kõik muud säänsed üle keskmise tähtsad tegelased ei käiks kogu aeg ringi ega kuulutaks hommikust õhtuni, et "Drugs are bad, drugs are bad!!!", siis äkki ei tekiks mõnele paganama pubekale sellist mõtetki. Saad sa aru, mida ma silmas pean? Ah, tegelikult, mida ma ikka nii väga tean. Lihtsalt turgatas pähe selline mõte." (lk 162)
- Diana Leesalu, "2 grammi hämaruseni", 2005
- Vimes tõstis käe, sundides ta vaikima. "Kas see näeb välja nagu tolm, Feeney?"
- "Jah, aga..."
- Vimes tõstis jälle käe. "Kas selle sees paistavad väikesed punased ja sinised täpid, kui seda vastu valgust vaadata?"
- Vahel tabas Feeneys peituv päritav võmmihing võnked täpselt ära.
- "Jah, komandör Vimes."
- "Sellisel juhul on väga hea, et teie ja teie sõber Dave" - Vimes heitis pilgu nimetatud Dave'i poole ja otsustas, et ei hakka teda ainult välimuse pärast inimeste hulgast välja arvama - "ei ole trollid, sest kui te oleksite trollid, oleksite te praegu juba surnud nagu kivid, nii-öelda. See kraam teie käes on Kristall-laks, ma võiksin selle peale oma ametimärgi panti panna. Trollid kasutavad seda narkootikumina, kas te teadsite? Nad võtavad inimese väikese sõrme suuruse annuse ja arvavad siis, et suudavad läbi seinte kõndida - seda nad eranditult alati suudavadki, aga kui nad on seda mõne korra teinud, kukuvad nad surnult maha. Kristall-laks on kõikjal maailmas keelatud ja seda on väga raske valmistada, sest selle kokkukeetmisel tekib eksimatult äratuntav hais; palju sädemeid tuleb ka. Ankh-Morporkis, Uberwaldis ja kõigis trollilinnades on selle müümine kuritegu, mille karistuseks on ülespoomine. Trollide Teemantkuningas annab väga kena vaevatasu igaühele, kes toob tõendeid selle valmistamisest." (lk 201-202)
- Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
- [Vetinari:] "Sa tead minu seisukohta, Drumknott. Mul pole eriti midagi selle vastu, et keegi tarbib aineid, mis annavad parema enesetunde või rahulolu või, kui juba jutuks tuli, panevad nägema väikesi lillasid tantsivaid haldjaid - või isegi jumalat, keda nad kummardavad. Igaühe aju kuulub ju lõppude lõpuks ikkagi temale endale, ühiskonnal pole selles osas mingit sõnaõigust, peaasi, et ainete tarbijad nende tarbimise ajal raskeid masinaid ei juhi. Kuid müüa trollidele narkootikume, mis panevad nende pea sõna otseses mõttes lõhkema, on lihtsalt mõrv, surmanuhtlusega karistatav kuritegu."
- Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 7