Pierre-Joseph Proudhon

Custave Courbet' maal Proudhonist, 1865.

Pierre-Joseph Proudhon (15. jaanuar 1809 Besançon – 19. jaanuar 1865 Passy) oli prantsuse filosoof ja poliitik, tänapäevase anarhismi üks alusepanijaid ning selle termini propageerijaid, libertaarse sotsialismi mõjukamaid teoreetikuid. Pärast 1848. aasta revolutsiooni kuulus ta Prantsusmaa parlamenti.

• Poliitilises mõttes ei jää enam rahvust ega isamaad: need jäävad kõigest sünnikohtadeks. Iga mees olenemata rassist või nahavärvist on universumi elanik, kodakondsus on igal pool omandatud õigus.
  • Cit. via: Pierre-Joseph Proudhon "General Idea of the Revolution. New York: Haskell House Publishers Ltd, 1969, lk 283.

"Mis on eraomand?" (1840)

• Minu silmis on üheksateistkümnes sajand loov ajastu, mil luuakse uusi põhimõtteid, kuid milles miski kirjutatu ei püsi.
  • Eessõna

• Õiglus ei ole seaduse saadus. Vastupidi, seadus on vaid selle kuulutamine ja rakendamine, mis on õiglane kõigil juhtudel, kui inimestel on üksteisega pistmist.
• Kui mult päritaks vastust küsimusele Mis on orjus? ja ma peaksin vastama vaid ainuma sõnaga, See on mõrv, mõistetaks mu mõtet kohe. Ei läheks vaja pikka põhjendust näitamaks, et võim võtta inimeselt tema mõte, tema tahe, tema isiksus, on võim elu ja surma üle, ja et inimest orjastada on sama kui ta tappa. Miks aga ei või ma siis teisele küsimusele Mis on eraomand?' vastata samaviisi, See on röövimine, ilma saamata kindla peale valesti mõistetud, ehkki teine lause ei ole muud kui esimese teisendus?
• Eraomand on vargus! See on '93. aasta sõjahüüd! See on revolutsiooni märguanne!

Rahune, lugeja: ma ei ole tülikülvaja ega lahkhelide õhutaja. Ma ennetan ajaloo ootusi mõne päeva võrra; ma paljastan tõe, mille arengut me asjata takistada püüaksime; ma kirjutan meie tulevase põhiseaduse preambulit. See lause, mis näib sulle pühadustteotav - eraomand on vargus - tuleks, kui meie eelarvamused laseksid meil seda kaaluda, ilmsiks piksevardana, mis kaitseb meid tulevase välgunoole eest. Kuid selle teel seisavad liiga paljud huvid. [---] Oh häda, filosoofia ei muuda sündmuste kulgu: saatus läheb täide prohvetlusele vaatamata. Ja pealegi, kas ei pea õiglus sündima ja meie haridus lõpule jõudma?

• • 1. ptk "Käesolevas töös järgitav meetod. Revolutsiooni idee"

• Anne on pigem ühiskonna looming kui looduse and; see on kogutud kapital, mille saaja on üksnes selle hoidja. Ilma ühiskonnata, ilma hariduseta ja jõulise abita, mida see pakub, jääks peenimgi loomus madalamaks tavalisimaist võimetest isegi neil harvil juhtudel, kus ta peaks särama.
  • 4. ptk

• Seltsivus on külgetõmme, mida teadvusega olendid üksteise suhtes tunnevad; õiglus on sama külgetõmme, millega kaasnevad järelemõtlemine ja teadmine.
  • 5. ptk

• Nii, nagu inimene otsib õiglust võrdsusest, otsib ühiskond korda anarhiast.
  • 5. ptk, 2. osa

Ekslikult omistatud

• Anarhia on kord, valitsus on kodusõda.
  • Tegelik autor on Anselme Bellegarrigue, 1848.