Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind, rahvasuus ka punakurguke, lepalind ja risulind.
Luule
[muuda]Seepärast sulle iga aastaaeg
saab kalliks: muutku suvi haljaks maa
või laulgu vanal raagus õunapuul
kesk lumetupse punarind, kui samas
õlgkatus aurab päiksekiirte käes;
- Samuel Taylor Coleridge, "Kesköökülm", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia" (2018), lk 128
Ah, kuhu küll on kevadviisid jäänud?
Neist ära mõtle, omad laulud sul,
kui kõrrepõldudele pilvekäänud
toond roosat helki päevaloojakul,
siis väiksed sääsed remmelgate varjus
jõe ääres halavad kui tuuleving,
mis tõuseb valjult ja siis hääbub samas,
täissöönud tallekesed määvad karjus,
tirts hekis siristab, täis põõsaring
on punarinna õrna vilet ning
on ülal pääsud parves vidistamas.
- John Keats, "Sügisele", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", lk 163
Proosa
[muuda]- Laulab puuokstel mitmesuguses kõrguses, istudes liikumatult paigal. Laul on kõlav, pausidega eraldatud stroofidega ettekanne, pisut melanhoolne, koosneb alguses surutud, hiljem värisevaist langevalõpulistest helidest. Kutsehüüd "tsik" ja reastatud "kikikik...".
- Eerik Kumari, "Eesti lindude välimääraja", 4. trükk (1984), lk 98
- Punarind pistis oma pugu nagu mandariini mirtide vahelt välja ning tõi kuuldavale laulutrilleri.
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, 2007, lk 107
- "Vaata ainult!" ohkas kaaren. Ta näitas küünistega alla aeda, kus oli lindude söögilaud. "Nad riputavad üles miskise pooliku kookospähkli, kamaka seapekki, peotäie traadi otsa aetud maapähkleid - ja arvavad, et need on metsalindudele nagu jumalate kingitus. Häh! Kas ma silmamune näen? Kas soolikaid paistab? Tühi lootus. Ma olen parasvöötme kõige arukam lind, aga minust ei tehta väljagi lihtsalt sellepärast, et ma ei oska pea alaspidi oksa küljes rippuda ja vidiit-vidiit teha. Võtame näiteks punarinnad. Väiksed õelad lurjused, nokk nagu habemenuga, võitlevad nagu kuradid - aga nemad peavad ainult ringi keks-keks-keksima ja saavad sellise nahatäie leivakoorukesi, et ei jaksa oimugi liigutada. Samas kui mina suudan luuletusi lugeda ja paljusid humoorikaid fraase korrata..."
- Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 51
- Üks ja peamine koht (võimalus l) Õhtuseks Jalutuskäiguks oli Põhjakalda kadakanõmm, kus kümned nähtamatud punarinnad ärevalt tiksudes tumedatesse põõsastesse ööpeitu pugesid. Ja jäid siis vait. Täiesti vait. Nagu poleks neid olnudki. Öö tuli nagu Keegi.
- Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 148
