Ürgsorts

Allikas: Vikitsitaadid

"Ürgsorts", (originaalis "Sourcery") on Terry Pratchetti 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal.

Tsitaadid[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001.


HARULDASED, ütles Surm. (lk 6)
  • Geneetikateadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui võlurid püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu kärbes ja magus hernes. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus – mingisugune pinisev ja roheline oataoline asi – elas lühikese kurva elu, enne kui mööduv ämblik selle ära sõi. (lk 63)
  • "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline võlur. Sinu südamele on graveeritud sõna "võlur"."
"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma silmaga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94)
  • Pagasit oli tabanud õnnetu armastus ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellises olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju juua. (lk 142)
  • Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid paleesid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või sohu vajub. (lk 153)
  • "Ma ei sõida ühegi lendava vaibaga," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan maapinda!"
"Sa mõtled kõrgust," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine."
"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186)
  • Ruumis valitseva üüratu tühjuse põhjal võis kohe aru saada, et tegu on varakambriga. /---/ Tekkis lugupidav vaikus nagu alati, kui suurem kogus raha on kuhugi haihtunud. (lk 187)
  • "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207)
  • Pikajalgse võluri ja väikese jõega läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda minutis. (lk 214)
  • Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt vihjeid, ning seepärast soovitas kaine mõistus, et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama otsuseid langetama. (lk 242)
  • [Rincewindist:] Ta istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe soki. Seejärel pani ta saapa tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku telliskivi. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245)
  • "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin].
"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus segaduses." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist." (lk 262)
  • Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab liiva kasutama." (lk 263)
  • [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269)