Anne

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Anded)
D. E. Brante, "Kolmikautoportree" (u 1815. Kunstnik kujutab end tegelemas maali, skulptuuri ja muusikaga.)
August Jernberg (1826–1896), "Puhkev talent", s.d.
Sellel pildil võib näha tõelist Annet.

Anne ehk talent tähendab kaasasündinud või loomupärast oskust midagi hästi teha.

Proosa[muuda]

  • "Teie käsivarred on ikka endiselt tugevad, eks ole, Porthos."
Porthos tegi mansetinööbi lahti, keeras särgikäise üles ja vaatas rahulolevalt oma soonilist käsivart, mis oli jäme nagu tavalise mehe reis.
"Jah," ütles ta, "üsna tugevad."
"Nii et te keeraksite ilma suurema vaevata need tuletangid rõngasse ja teeksite sellest söelabida varrest korgitõmbaja?"
"Kindlasti," ütles Porthos.
"Eks vaatame."
Hiiglane võttis mõlemad esemed ja kujundas need suurima kergusega ja ilma nähtava pingutuseta oma kaaslase soovi järgi ümber.
"Palun väga," sõnas ta.
"Suurepärane!" kiitis d'Artagnan. "Te olete tõepoolest andekas, Porthos."
"Olen kuulnud," ütles Porthos, "et keegi Milon Krotonist olevat teinud ennekuulmatuid asju, ta olevat sidunud köie ümber pea ja keerutanud seda niikaua, kuni köis katkenud, olevat tapnud ühe rusikahoobiga härja ja tassinud selle seljas koju, olevat hobust tagumisi jalgu pidi kinni hoidnud ja nii edasi. Lasksin endale Pierrefonds'is kõigist neist vägitegudest jutustada ja tegin kõik järele, ainult köit ei suutnud ma ümber pea katki rebida."
"See näitab, et jõud ei asu teil mitte peas, Porthos," sõnas d'Artagnan.
"Ei, see on mul käsivartes ja õlgades," vastas Porthos lihtsameelselt.


  • Pealegi, kus on see, kes oskaks meie aja romaanides öelda, kus lõpeb töö ja kus hakkab anne? Seda võivad otsustada ainult järeltulevad põlved või ei või needki. Tänapäev on ande tõenduseks ikkagi tehtud töö, mis olekski nagu anne. Sellepärast ei antakski ka kõige jumalikuma luuletuse eest kunagi mingisugust esimest auhinda, küll aga suure romaani eest, kuigi ta oleks üsna keskpärane. Anne on jumala and ja oleks kõlblusevastane sellepärast kedagi auhinnata, et jumal on temale midagi annetanud.


  • Millega Tom ise kahekümneviieselt tegeleb? Elab päev päeva haaval. Pangaarvet pole. Varjab end võmmide eest. On matemaatikas andekas. Pagana pihta, miks selle eest palka ei maksta? Tom adus, et on pingule tõmbunud, tikutoosi puruks pigistanud, lausa laiaks litsunud. Tal on kopp ees, pagana pihta, tal on kõigest siiber! Ta oleks tahtnud üksi jääda. (lk 8)
  • Tom oli tahtnud saada näitlejaks, kuigi siis, kaheküm­neaastasena, polnud tal õrna aimugi, kui raske see on, mismoodi peab end ette valmistama, kui andekas peab olema. Ta oli end andekaks pidanud ja arvanud, et produtsendid palkavad ta otsekohe, nii kui ta on mõne naljaloo ette kandnud — näiteks selle, kuidas proua Roosevelt kirjutab vallasemade kliinikus kirjandit "Minu päev" —, aga esimesed kolm äraütlemist olid röövinud temalt julguse ja lootuse. (lk 29)


  • [Rose:] "Võib-olla te oskate mulle advokaati soovitada. Pagan võtaks, mul on see taskurätik täiesti läbi, ega teil ei ole kleenexit või midagi muud taolist?"
"Taga on terve pakk," ütles Simon ja Rose sirutas käe välja ning istus siis, rebides pakist paberilinti, pühkis sellega nägu ja alustas jälle otsast peale.
"Ma pole kunagi midagi seesugust näinud," ütles Simon imetlevalt. "Te tõesti oskate nutta."
"See on eriline anne," ütles Rose. "Mulle teeb see head ja ma tunnen ennast alati pärast seda palju paremini, aga kõik saab hirmus märjaks."


  • Poola päritoluga kihvt matemaatikaõpetaja, keda endamisi "prillmaoks" nimetasin, oli mind ühe ülesandega isegi armuliselt aidanud, kui kasehalu mahtu kuidagi ei osanud välja arvutada... Sama lühinägelik, paksude raamideta prillidega äbarik brünett, kes minu emale vanematekoosolekul oli ninakalt öelnud, et ta "tegeleb ainult andekate õpilastega!".
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 13


  • Keegi ei ole maailmas enam talendist huvitatud. Paraku on see nii. Viimasel käigul lavastasin "Romeo ja Julia" Indianapolises, mida kriitika küllalt kõrgelt hindas. See ei tähenda, nagu ma arvaks, et Eestis pole mind piisavalt hinnatud, vastupidi, mul on 40 aastat olnud võimalus teha peaaegu kõike, mida ma tahan, kuigi teatud kompromisside hinnaga. Ma jäin justkui traditsioonilise kunsti ja avangardi vahele, olen olnud mõlemate jaoks rataste vahel. Ameerikas ollakse ses mõttes tolerantsemad, hinnatakse rohkem kvaliteeti, mitte kuhugi kuulumist.
  • ... kui inimene on looduse poolt ürgselt tugevate tajudega, siis ei pea ta sugugi väga tark olema. Parem muidugi, kui on - oskus analüüsida tuleb ka tantsukunstis kasuks. Ent ma pean ütlema, et on ka selliseid looduslikke andeid, kus intellekt rikub naturaalse tunnetuse ära.



  • Lone on rohkem ajatu, vahel tundub ta minust noorem, iialgi pole ma kuulnud teda ei Jimi ega kellegi teise kohta halvasti ütlemas. Ma arvan, et tal on armastuse peale eriline anne, Marioni tõmbab teda nagu lille poole.


  • Tihtipeale lauljad avastavad mõnes juba hilisemas elufaasis, et nad on lauljad. Inimene peabki selleks kasvama, et leida häälematerjal üles. Aga mis instrumentaalmuusikasse või eriti klaverimängu puutub, siis see peab olema erakordne talent, mis avastamata on jäänud. Käsklused närvisüsteemis ei hakka toimima nii nagu inimesel, kes on viie-kuueaastasest peale mänginud, neil on eelis, nende jaoks on terve rida asju enesestmõistetavad, mis on lapsena juba sisse harjutatud.
  • Ilma andeta ei tee muidugi midagi, tühjale kohale suurt karjääri ei ehita, on päris selge. Mõnikord satuvad turundus ja anne kokku. Meenub üks kunagine Eino Baskini nali. Kas õnn on inimese teha, küsitakse Baskinilt, mille peale Baskin vastab, et kahtlemata on, aga mina ei ole tema juurde veel sattunud.
    • Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18

Draama[muuda]

  • [Macbeth:] Nimekirjas
    te seisate kui mehed. Nii ka hurdad
    ja hagijad ja krantsid, voostrid, puudlid
    ja mopsirakatsid kõik koera nime
    koos kannavad. Ent väärtuste register
    teeb vahet kiire, laisa, nõtke
    ja valvuri ja linnukoera vahel
    talente mööda, mida lahke loodus
    on neisse kätkenud, ning igaüks
    sest oma jao saab lisaks arvele,
    mis loeb neid võrdseiks. Nõnda mehed ka.

Vanasõnad[muuda]

Kirjandus[muuda]