Anu Allas
Ilme
Anu Allas (sündinud 8. oktoobril 1977) on Eesti kunstiteadlane, kuraator ja õppejõud.
Artiklid
[muuda]- Sellega, et 1990. aastad oli segane aeg, keegi ilmselt ei vaidle. Tundub aga, et natuke liiga kauaks ja liiga sisutühjalt on käibele jäänud kunsti käsitlus- ja esitlusviis, mille kohaselt ise sügavas kriisis kunst püüab hakkama saada igasuguse orientiiri kaotanud ja samas hingematvalt palju uusi väljakutseid pakkuva eluga.
- Vaatamata kõlavatele pealkirjadele ja üleskutsetele tundub, et nii sel näitusel esitatud kui ka muu praegune kunst reageerib millelegi väljaspoolsele (rohkem kui pinnapealsete osutuste kaudu) siiski harva, pigem hoiab eemale. Lisaks taktikalisele osavusele on eelmisel kümnendil alanud muutumistest täiesti küpseks saanud teinegi teadmine: kunstnike ülim teadlikkus oma täielikust väljendusvabadusest ja täielikust marginaalsusest. Teha võib ükskõik mida, erilist kõlapinda sellel tõenäoliselt ei ole – ja ei juhtu ka midagi. Tundlikkus ja peenemad eritlused ilmnevad ikkagi väga isiklike küsimuste juures, suurematest probleemidest võib üleüldise võõrandumise tuules korra üle käia (on siis midagi öelda või mitte), vastutad aga lõpuks ikka ainult iseenda ees.
- Anu Allas, "Segaste aegade küsimus",Sirp, 1. september 2006 (arvustus EKLi VI aastanäituse projektile “Kurja lilled” Hobusepea ja Draakoni galeriis kuni 10. IX, Hopi galeriis kuni 4. IX)
Intervjuud
[muuda]- Väga keeruline on öelda, kust läheb joon "klassiku" ja "mitte-klassiku" vahel, miks üks kunstnik on klassik ja teine – võib-olla samavõrra huvitav ja produktiivne – justkui ei ole. Sellised määratlused pole tingimata kuskil kõrgemalt antud tõde, vaid erinevatel asjaoludel kujunenud hinnangud, mis kipuvad ennast taastootma, st kui keegi juba on klassik, siis ta saab järjest rohkem tähelepanu jne.
- Mulle meeldiks mõelda klassikust kui kellestki, kelle looming esindab mingitel hetkedel rohkemat kui lihtsalt iseennast, kelle töödes peegelduvad laiemad protsessid kultuuris või kes on neid protsesse teatud aegadel suunanud, midagi muutnud. Need ajad ei kesta kunagi lõputult.
- Kultuuris pole alati nii tähtis see, kes on kedagi otseselt mõjutanud, vaid see, kuidas ja kui erinevatel viisidel on asjad omavahel seotud. See ei tähenda kindlasti, et kõik on üks ja seesama, vastupidi, kõik kunstipraktikad on spetsiifilised ja oma kontekstiga seotud, aga ükski neist kontekstidest ei kujune välja ega toimi vaakumis.
- Anu Allas, intervjuu: Triin Tulgiste, "Kumu kuraator Anu Allas: keeruline on öelda, kust läheb joon klassiku ja mitte-klassiku vahel", ERR, 16. detsember 2017
- Laiemas plaanis on eesmärk, et kõiki inimesi koheldaks võrdsetena nii kunstimaastikul kui ka muus maailmas. Naiskunstnike näitus on samm selle poole ja loomulikult pole Kumu eesmärk jääda tegema ainult naiskunstnikele pühendatud näitusi. Soopõhise eraldamise ja isoleerimisega kaasnevad omad probleemid, kuid ühel hetkel muutus teatava ajaloolise ebaõigluse tõttu vajalikuks korra tähelepanu naiskunstnikele võimendada ja seda võimendamist on vaja veel mõnda aega. Soopõhine allasurumine on kõige nähtavam, aga see on vaid üks ühiskondliku strukturaalse vägivalla mehhanismidest, millega peab võitlema.
- Kui vaadata varast nõukogude aja kunsti ja sõjajärgset soome kunsti, siis tuleb välja, et mõlemal pool on palju ühiseid motiive. Mõlemal pool on töölisnaised ja romantilised muusad ning iseseisvad uue naise tüübid. Ükski ühiskondlik kord ei defineeri kunagi üheselt kultuuri, see on alati palju mitmekesisem.
- Anu Allas, intervjuu: Johanna Jolen Kuzmenko, "Soome ja Eesti naiskunstnike ühisemantsipatsioon. Intervjuu Tiina Abeli ja Anu Allasega", Müürileht, 14. veebruar 2020