Mälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Mnemosyne. Dante Gabriel Rossetti maal (1875-1891)]] |
[[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Mnemosyne. Dante Gabriel Rossetti maal (1875-1891)]] |
||
'''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks. |
'''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks. |
||
* Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie mälu ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299) |
|||
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 |
|||
* Mälu, arvan ma, on selle [[saba]] aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti [[surm]]ale. |
* Mälu, arvan ma, on selle [[saba]] aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti [[surm]]ale. |
Redaktsioon: 9. veebruar 2021, kell 23:21
Mälu on elusorganismi võime omandada ja säilitada informatsiooni ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks.
- Tuttavate asjade nägemine puudutab vahel salapärasel kombel meie mälu ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne mälestuse. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu Ariadne lõng mõttelabürinti, kus eksleme, jälgides mineviku varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
- Mälu, arvan ma, on selle saba aseaine, millest me evolutsiooni õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti surmale.
- Jossif Brodski, "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28
- Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.
- Endel Tulving, "Mälu". Kupar, 1994, lk 15
- Mälu kui sellise teooria peaks olema midagi sellist, nagu on valguse või siis evolutsiooniteooria, mis ütlevad, mis asjad need (valgus, evolutsioon) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
- Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179
- Salvestamine on keele mõistmise võtmeküsimus, sest seda, mida me säilitame, seda ka mäletame. Me ei mäleta mitte seda, mis on, vaid seda, mille me hiljem märkide kaudu ära tunneme.
- Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 34
- Varem pidi inimene oma maailma aiva uuesti looma, alustama peaaegu nullist. Kui tekkis mälu, mis ulatus üle inimese eluea, muutus kõik. Kultuuri mõttes oleme üks organism. Selline vaateviis on lihtsalt märksa täpsem. Müüt kujundas ja hoidis inimeste üleinimlikku identiteeti, õpetas inimest kogema ilmaruumi vaimuväe kaudu. Kui müüdid kadusid, kadus ühendus mikro- ja makrokosmose vahel ning inimesed moondusid tagasi sipelgateks.
- Valdur Mikita, Lingvistiline mets, Välgi metsad 2013, lk 65
- Mistahes teksti luues tuleks aga arvestada inimese töömälu keskmise mahuga 5‒7 üksust.
- Peep Nemvalts, "Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest", Õiguskeel, 4/2020, lk 89−98
- Inimesed unustavad info, mille kohta nad arvavad, et see on väliselt kättesaadav, ja mäletavad infot, mille kohta nad arvavad, et see ei ole kättesaadav.
- [...] people forget items they think will beavailable externally and remember items they think will not be available.
- Sparrow B, Liu J, Wegner DM, "Google effects on memory: Cognitive consequences of having information at our fingertips", Science, 2011;333 :776-778
Allikata tsitaadid
- Iga inimese mälu on tema erakirjandus.
- Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda oma mõistuse üle.