Kunst: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
40. rida: 40. rida:
** [[Tõnu Õnnepalu]] [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma "Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma"] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)
** [[Tõnu Õnnepalu]] [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma "Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma"] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)


* Ma põlgan igasugust n-ö radikaalset kunsti, mis seab eesmärgiks ajada mugavustsoonist välja inimesi, kellele mugavustsoon on niikuinii kättesaamatu, kes pole [[mugavus]]eni jõudnudki. Ja kui tsoonike hetkeks kättesaadav, siis on see tarvilik [[puhkus|puhkamisaeg]]. Miks kiusata! Nõrk, keskpärane värk. Kunst võiks olla ülendavam kui harilik [[koolikiusamine]].

* Keskpära olgu ja lehaku – ta võib kehastada me tuleviku [[väetis]]t. Samas ei peaks keelama öelda, et äkk on äkk ja sitalepik on sitalepik.
** [[Karl Martin Sinijärv]]: [https://kultuur.err.ee/1608257262/intervjuu-karl-martin-sinijarvega-enne-oli-uks-ulgumine-ja-hammaste-kiristamine "Intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine"] ERR kultuur, 24. juuni 2021


==Allikata==
==Allikata==

Redaktsioon: 25. juuni 2021, kell 17:53

See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid Kujutav kunst ja Maalikunst.

Muusade tants Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)
Gerda Wallander, "Michelangelo Pietà" (1913)

Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater).

  • Elu on lühike, kunst pikk.
  • Ὁ βίος βραχὺς, ἡ δὲ τέχνη μακρὴ.


  • Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)
  • Tegelikku ilma kõlbelise suhteta nimetame labaseks. (lk 39)
  • Tehnika ühenduses maitsetusega on kunsti kõige kardetavam vaenlane. (lk 42)
  • Ei ole olemas isamaalikku kunsti ega isamaalikku teadust. Nagu kõik kõrged väärtused, nii kuuluvad ka need mõlemad kogu maailmale ning saavad areneda ainult kõigi samal ajal elavate vaba vastastikuse mõju tingimustes, pidevalt arvesse võttes kõike, mis meile minevikust on tuntud ja pärandatud.



  • Kunstis pole oluline mitte see, et tuleb võtta mune ja rasva, vaid et oleks tuli ja pann.
    • Karl Kraus. "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31 1999, lk 53
  • Kunstist rääkimine ei ole mitte ainult raske, vaid tundub ka tarbetu. Kunst, nagu öeldakse, kõneleb iseenda eest: luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema; kui te peate küsima, mis asi on džäss, siis ei saa te seda küll iialgi teada.
  • Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna.

Allikata

  • Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke.

Vanasõnad

  • Kunst on alasti inimesele taskusse sittuda.
  • Kes kuntsi teab, see kuntsi peab.
  • Kunts kuuljal, magu maial, pära pidajal, taba teadjal.
  • Kunst kunsti pidäjälle, vana' viisu' vidäjälle.
  • Kes kõik kunstid piab, see kõik näljad näeb.
  • Kes kuntsisid peab, see persekärinaga sureb.

Vaata ka

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel