Mine sisu juurde

Kompvek

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Komm)

Proosa

[muuda]
  • Aia sees seisis vana maja ja selles majas elas Pipi Pikksukk. Ta oli üheksa aastat vana ning elas seal päris üksi. Ei tal olnud ema ega isa, ja õieti oli see üpris tore, sest nõnda ei saanud keegi teda magama saata just siis, kui tal oli kõige lõbusam, või sundida võtma kalamaksaõli, kui ta meelsamini oleks tahtnud kompvekki. (lk 7)
  • Astrid Lindgren, "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, 1999, 4. trükk, lk 212-213


  • Päike loojus. Õhk läks kohe külmemaks. Minu ümber oli telgiühiskond. Kommipabereid ja tihedalt autosid paistab nüüdsel ajal olevat kõikjal. Loodus on tohutu, aga askeldav, kisendav ja kompvekke sööv inimmass ei osanud suure vaatemängu ees vaikseks jääda. Loodus on neile vaid raam.


  • Boy Staunton tegi Suure Depressiooni ajal hiiglapalju raha, sest ta müütas laialt lohutust. Kui mees on omadega hädas, kipub ta iga saadud senti raiskama kohvi ja pirukate peale. Suhkur kohvis oli Boy suhkur, pirukad olid tema pirukad. /---/ Mägede kaupa odavaid kondiitritooteid, kompvekke, suupisteid, kukleid, küpsiseid ja tavalist peensuhkrut, nende kõrvale järvede kaupa iga tuntud puuvilja keemilise aseainega maitsestatud magusat kihisevat vett, mille kõige taga seisis Boy Staunton, ehkki teadsid seda vähesed.


  • Kompvek, mida sa ei tahtnud süüa, ei lähe kompvekina arvesse. See avastus pärineb samast kulinaarfüüsika harust, mis tegi kindlaks, et käimise ajal söödud toidus pole ühtegi kalorit. (lk 92, joonealune)
  • Kui sa pidid W&B kompvekkide hinda küsima, ei saanud sa neid endale lubada. Ja kui sa olid mõnda neist proovinud, aga ikkagi ei saanud neid endale lubada, siis panid sa raha kõrvale ja elasid nagu kooner ja röövisid ja müüsid maha oma perekonna vanemad liikmed, et saada veel üks selline suutäis, mis armus sinu keelde ja muutis sinu hinge vahukooreks.
Kõnnitee ääres oli diskreetne kraavike juhuks, kui vaateakna ees seisjate suud liiga tugevalt vett jooksma hakkavad. (lk 271)