Malm

Malmist pann.

Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14%, aga enamasti mitte rohkem kui 4% süsinikku.

Proosa

• Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale salvi keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla tulele, kallas sinna toobi viina ja segas viina hulka kaks kortlit püssirohtu, kortli väävlijahu ning soola niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes tund aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning pigimusta kördi sarnane salv oli valmis.
  • Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 71

• Vaadake, maailm on lõhestatud püroksüliinist, elav ihu sodistatud terasest ja malmist, inimeste kannatavad hinged karjuvad tuhandest kõrist needust ja häda! Kas teie ei kuule röökimist üle maailma, hingevaakumist, koertena kärvamist? Kas ei tungi teie südamesse ülekohutunne inimese vere vastu? Kas ei rebesta ega sega need kisendused teie unenägusid unenägudes? Kas teie ei näe, kuidas vabrikandid marodöörivad, hangeldajad spekuleerivad inimese verega, ärimehed lõikavad kõrisid, vampiirid imevad rahva üdi ja rasvane pastor petab rumalaid?
  • Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil" III, 3. peatükk

• Ma armastan malmi, seda köögimaailma parimat hoolitsust nõudvat isast, aga ma olen ära andnud kõik oma malmist praepannid peale ühe, sest nende kaal, mis pani mu käed värisema ja oli liig minu nõrkadele randmetele, kombineeritult erikäsitsusega, mida nad vajasid, sundis mind neid vihkama, mitte kalliks pidama.

Erandiks on minu silmis emailitud malmnõud - kuigi mulle vahel tundub, et toon kastrulit kapilt pliidile hiivates kuuldavale naistennisisti servilööki saatva möiratuse - lihtsalt sellepärast, et need küpsetavad nii hästi ja toitu saab serveerida otse nende seest, nii et hoiad ka nõude ning nõudepesu pealt kokku. Ma pean muidugi märkima, et need potid on pisarat silma toovalt kallid.

• Nigella Lawson, "Köök", tlk Sash Uusjärv, 2011, lk 2

• Lapsena olin alati mõelnud, et tuleb minema saada, suuremasse kohta, linna. Ja siia oli see soov mind toonud. Taevas oli tükk tumedat vilti sügaviku kohal, kanalisatsioon mu jalge ees ohkas, ja järsku ma igatsesin puude järele, mis kasvavad vabalt ja mitte valve all malmist aedade taga. Ma tahtsin minna sisse rohelisse metsa, mis otsa ei lõpegi.
  • Sirpa Kähkönen, "Graniitmees". Tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Varrak, 2017, lk 35

Luule

Sina ütled: katoliiklikult kartes
austa sõna, kivi ja malmi.
 Kuid vanaks on jäänd Astarte,
 ja kunst ei saa kunagi valmis.

• Betti Alver, "* Sina ütled" kogus "Tolm ja tuli", lk 22

Nii paljud väsivad ja vaovad unne.
Kes nüüd on maas, neid enam koit ei tunne.

Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks,
neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks.

Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks.
Vaid kaarnakraaks neil kajab hauasalmiks

ja kui kord Hommik idas läidab leegi,
siis nende mälestust ei leina keegi.

• Heiti Talvik, "Öö" kogus "Kohtupäev" (1937)