Naistetööd
(Ümber suunatud leheküljelt Naistetöö)
Proosa
[muuda]- "Ega taha alati minna jah! Poolteist aastat tagasi peeti juhatuses kõva lahingut kanade pärast. See linnusugu tegi muudkui lausa kahju ja sõi majandusmeestel südame seest. Vea teistele nisu, lõssi ja kartuleid, aga mune tilgutavad üle mitme päeva. Mõnikümmend muna aastas — see on puhas selge häbimärk!"
- "Jutt peale!" nõuti mitmelt poolt. "Põrsa või vasikaga on lood hoopis teised. Söödad, siis liha tuleb. Kana pole muud kui põllu lõhkuja ja pahandus."
- Üks oli aga vastu — palgaline aseesimees Aleksander Nurme. "Meie sulelised pole tõult ega teolt teiste omadest halvemad. Naabrid "Linda" kolhoosist ütlevad, et linnukasvatus olla puhtalt rahalaegas. Peab vaid inimesi leidma, kes selle laeka avamise kunsti tunneks."
- "Säärast ei leidu! Otsi või Uhtjärve põhjast!" hüüti vahele.
- "Ma katsun ise!" teatas aseesimees ootamatult.
- "Hakkad kanatalitajaks! See ju naiste amet!" hämmastusid mitmed.
- "Naised on kõik meeste ametid omaks tunnistanud. Asi siis mul üks naistetöö klaariks teha," oli vastus. Ja Aleksander Nurme nime tagant kustutati dokumentides sõna "aseesimees". Sinna kirjutati "linnutalitaja". (lk 2)
- Leida Urbanik, "Sinna, kus raskem", Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr 123, 17. oktoober 1961, lk 2-4
- Jane pidi selle aja [kirjutamiseks] leidmiseks võitlema koduste kohustustega viisil, mis ei solvaks tema peret ega nende arusaama sellest, mida vanatüdrukust tädi pidi tegema. See oli tema sõda — tüütu, igav, igapäevane kodune võitlus selle üle, kes peaks tegema milliseid majapidamistöid. Niisuguseid lahinguid löövad naised siiani, ka tänapäeval. (lk 12)
- Meie arusaam kodu ja töökoha eraldatusest, et kodu on privaatne paik puhkamiseks või sotsialiseerumiseks, ei kehtinud 18. sajandi maailmas, kuna tollel ajal olid kodud kohaks, kus tuli teha rasket tööd. Me ei tohi alahinnata ka puhtalt füüsilist tööd, mida nõudis seesuguse maja koristamine ja töökorras hoidmine. Rõivaste pesemine, toiduvalmistamine, koristamine - kõik need olid vaevanõudvad ja ajakulukad ettevõtmised. (lk 29-30)
- Jane'i kirjad paljastavad, et ta teadis väga hästi, et tema tööd majapidamise korraldajana hakatakse hindama ja on oht, et seda peetakse puudulikuks. "Härra Lyford [arst] käis eile siin," kirjutas ta, "ta saabus, kui olime istunud juba õhtusöögilauda, ja liitus meie elegantse kostiga. Ma ei tundnud raasugi piinlikkust, kui palusin tal lauda istuda, sest meil oli pakkuda hernesuppi, searibi ja pudingit." Alresfordi lähistel üles kasvanud Mary Russell Mitford kurtis aga kriitika üle, mis võis langeda osaks majapidamist juhtivatele naistele ootamatute külaliste saabumise puhul. Tema ema püüdis kodus "teha kõike, mis võimalik, konserveeritud liha ja omlettide ja väikeste kiiresti valmistatud roogadega". Vägagi tihti polnud nendest pingutustest aga kasu — "ei ühtegi šalotti biifsteegi juures, ei ühtegi seent keedetud kana kõrval, ei mingit kala, ei austreid, ei jääd, ei ananasse". Kõik oli veel keerulisem, kui "õnnetu võõrustaja elas kaubalinnast viie miili kaugusel". (lk 130-131)
- Lucy Worsley, "Jane Austen ja tema kodud". Tõlkinud Krista Eek. Tänapäev, 2018