Mine sisu juurde

Odysséas Elýtis

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Odisseas Elitis)
Odysseas Elytis, 1974
Odysséas Elýtis

Odysséas Elýtis (2. november 1911, Heraklion, Kreeta Vabariik – 18. märts 1996 Ateena, Kreeka) oli kreeka luuletaja. 1979. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Eesti keeles on ilmunud:

  • "Luuletusi". Tõlkinud Kalle Kasemaa – Looming 2/1980, lk 248–253.
  • Odisseas Elitis, "Õige on = To axion esti" (poeem). Uuskreeka keelest tõlkinud ja saatesõna: Kalle Kasemaa. Loomingu Raamatukogu 48-49/1980.
  • "Odisseas Elitis oma luulest". Intervjueerinud Ivar Ivask. Inglise keelest tõlkinud Toivo Pilli. Akadeemia 1/1989, lk 82–95
  • "Luulet". Tõlkinud Kalle Kasemaa – samas, lk 96–100.

"Õige on"

[muuda]

Odisseas Elitis, "Õige on", tlk Kalle Kasemaa, 1980.


ALGUSES valgus    Ja esimene tund
         mil huuled veel ürgmudas
         proovivad maailma asju
    Roheline veri ja kuldsed kamakad maapõues
    Imelises unes laotas merigi
    õhkeeterlikku õitsmist
    jaanileivapuude ja kõrgete datlipalmide all
         Seal olin üksi
         maailma vastas
         kaeblikult halades
Mu hing otsis Märki ja Saadikut

  • lk 21


 
         "Su käsk," ütles ta, "see maailm
         ja su sisimasse ta on kirjutatud
         Õpi ja pinguta
         ja võitle," ütles ta
"Igaühel omad relvad," ütles ta
Ja tõstis käed    nagu neid laotab
noor Jumal loomaks kurbust koos rõõmuga.

  • lk 21


            KUID ENNE kuulsin tuuli ja muusikat
      liikumas kõrgusse
(piiritul punasel liival sammusin
kannaga kustutades Ajalugu)
      sipeldes mähkmeis    Mida otsisin    see oli
      süütu ja värisev nagu viinapuuväät
      sügav ja vaotu nagu taeva teine pale
Midagi hingest mullas

  • lk 24


"Pääsukese iga sõnagi
toob sulle kevadet suves," ütles ta
Ja arvutult õlipuid
      sõeluma valgust kätel
      et see hõlpsasti leviks su unne
ja tirtsude vägi
      mida sa ei märka
      nagu sa ei tunne oma pulssi
aga vett pisut
      et see oleks sul Jumalaks ja et teaksid    mis tähendab ta
      kõne
ja puu    nagu ta on
      üksi
      et teeksid ta sõbraks
      ja tunnetaksid ta kalli nime
kehv on maa su jalge all
      et sul poleks    kus ajada juuri
      ja et lakkamatult tõmbaksid neid lahti
ning avar taevas ülal
      et loeksid üksi lõpmatust

            SEE
            maailm väike, suur!

  • lk 24


Kell lõi üksteist
      viie sülla sügavusel
      ahvenad    lutsud    latikad
      vägevate lõpuste ja väikeste sabadega
            Kõrgemale tõustes leidsin
            käsnu ja meritähti
            hapraid vaikivaid anemoone
      ja ülalpool    vete huultel
            roosiõite liblikaid
            mererohtu ja kesköökarpe
"Kallid sõnad," ütles ta, "muistsed vanded
mille säilitanud Aeg ja kaugete tuulte ustav kõrv"

  • lk 27


"KUID ESMALT oled üksinduses ja annad talle enda mõtte," ütles ta
    "Ta on juba enne sinu südant
    ja hiljem saadab ta sind taas
        Tea ainult:
        See    mille päästad välgus
        on puhas ja kestab igavesti"

  • lk 28


Tundma sain tirtsusid ja janu ja naksuvaid karedaid sõrmi
seatud aastaid Teadmise tarvis
      Paberisse süüvinult    põhjatuis raamatuis
      habrast köit pidi laskudes
      öö järel öö
otsisin valgust pimeduse äärmise pingeni
lootust pisarateni
rõõmu meeleheite piirini

  • lk 28

Teose kohta

[muuda]
  • Hoolimata möödunud kahekümnest aastast ei ole teos kaotanud midagi oma kirjanduslikust tähendusest. See on teos, mis kõige paremas laadis ühendab uuskreeka kirjandustraditsiooni antiikse ning kristlik-bütsantslikuga. Teos kuulutab uut maailma, milles pärast sõja ebainimlikkust ja koledusi taas väärib elada. See uus "õige maailm" on "maailm ajas", aga samal ajal ka "maailm teispool aega".
    • Tõlkija Kalle Kasemaa poeemi eessõnas, lk 13
  • Minu meelest on luule võitleva Süütuse allikaks, mille ma oma teadvuses suunan süüaluse maailma vastu, selleks et seda jätkuvate muutuste varal nõnda ümber kujundada, et see oleks kooskõlas minu unelmatega. Tegemist on moodsa maagiaga, mille maagiline mehhanism taotleb ilmutada meie tõelist tegelikkust. Ma usun kuni idealiseerimiseni meeltesse ning püüan neid arendada seni uurimata suunas. Ma loodan, et sel kombel hoian elus vabadust ... ja õiglust.
    • Odysséas Elýtis, tsiteeritud Kalle Kasemaa eessõnas, lk 13

Välislingid

[muuda]