Odysséas Elýtis
.jpg)
Odysséas Elýtis (2. november 1911, Heraklion, Kreeta Vabariik – 18. märts 1996 Ateena, Kreeka) oli kreeka luuletaja. 1979. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Eesti keeles on ilmunud:
- "Luuletusi". Tõlkinud Kalle Kasemaa – Looming 2/1980, lk 248–253.
- Odisseas Elitis, "Õige on = To axion esti" (poeem). Uuskreeka keelest tõlkinud ja saatesõna: Kalle Kasemaa. Loomingu Raamatukogu 48-49/1980.
- "Odisseas Elitis oma luulest". Intervjueerinud Ivar Ivask. Inglise keelest tõlkinud Toivo Pilli. Akadeemia 1/1989, lk 82–95
- "Luulet". Tõlkinud Kalle Kasemaa – samas, lk 96–100.
"Õige on"
[muuda]Odisseas Elitis, "Õige on", tlk Kalle Kasemaa, 1980.
ALGUSES valgus Ja esimene tund
mil huuled veel ürgmudas
proovivad maailma asju
Roheline veri ja kuldsed kamakad maapõues
Imelises unes laotas merigi
õhkeeterlikku õitsmist
jaanileivapuude ja kõrgete datlipalmide all
Seal olin üksi
maailma vastas
kaeblikult halades
Mu hing otsis Märki ja Saadikut
- lk 21
"Su käsk," ütles ta, "see maailm
ja su sisimasse ta on kirjutatud
Õpi ja pinguta
ja võitle," ütles ta
"Igaühel omad relvad," ütles ta
Ja tõstis käed nagu neid laotab
noor Jumal loomaks kurbust koos rõõmuga.
- lk 21
KUID ENNE kuulsin tuuli ja muusikat
liikumas kõrgusse
(piiritul punasel liival sammusin
kannaga kustutades Ajalugu)
sipeldes mähkmeis Mida otsisin see oli
süütu ja värisev nagu viinapuuväät
sügav ja vaotu nagu taeva teine pale
Midagi hingest mullas
- lk 24
"Pääsukese iga sõnagi
toob sulle kevadet suves," ütles ta
Ja arvutult õlipuid
sõeluma valgust kätel
et see hõlpsasti leviks su unne
ja tirtsude vägi
mida sa ei märka
nagu sa ei tunne oma pulssi
aga vett pisut
et see oleks sul Jumalaks ja et teaksid mis tähendab ta
kõne
ja puu nagu ta on
üksi
et teeksid ta sõbraks
ja tunnetaksid ta kalli nime
kehv on maa su jalge all
et sul poleks kus ajada juuri
ja et lakkamatult tõmbaksid neid lahti
ning avar taevas ülal
et loeksid üksi lõpmatust
SEE
maailm väike, suur!
- lk 24
Kell lõi üksteist
viie sülla sügavusel
ahvenad lutsud latikad
vägevate lõpuste ja väikeste sabadega
Kõrgemale tõustes leidsin
käsnu ja meritähti
hapraid vaikivaid anemoone
ja ülalpool vete huultel
roosiõite liblikaid
mererohtu ja kesköökarpe
"Kallid sõnad," ütles ta, "muistsed vanded
mille säilitanud Aeg ja kaugete tuulte ustav kõrv"
- lk 27
"KUID ESMALT oled üksinduses ja annad talle enda mõtte," ütles ta
"Ta on juba enne sinu südant
ja hiljem saadab ta sind taas
Tea ainult:
See mille päästad välgus
on puhas ja kestab igavesti"
- lk 28
Tundma sain tirtsusid ja janu ja naksuvaid karedaid sõrmi
seatud aastaid Teadmise tarvis
Paberisse süüvinult põhjatuis raamatuis
habrast köit pidi laskudes
öö järel öö
otsisin valgust pimeduse äärmise pingeni
lootust pisarateni
rõõmu meeleheite piirini
- lk 28
Teose kohta
[muuda]- Hoolimata möödunud kahekümnest aastast ei ole teos kaotanud midagi oma kirjanduslikust tähendusest. See on teos, mis kõige paremas laadis ühendab uuskreeka kirjandustraditsiooni antiikse ning kristlik-bütsantslikuga. Teos kuulutab uut maailma, milles pärast sõja ebainimlikkust ja koledusi taas väärib elada. See uus "õige maailm" on "maailm ajas", aga samal ajal ka "maailm teispool aega".
- Tõlkija Kalle Kasemaa poeemi eessõnas, lk 13
- Minu meelest on luule võitleva Süütuse allikaks, mille ma oma teadvuses suunan süüaluse maailma vastu, selleks et seda jätkuvate muutuste varal nõnda ümber kujundada, et see oleks kooskõlas minu unelmatega. Tegemist on moodsa maagiaga, mille maagiline mehhanism taotleb ilmutada meie tõelist tegelikkust. Ma usun kuni idealiseerimiseni meeltesse ning püüan neid arendada seni uurimata suunas. Ma loodan, et sel kombel hoian elus vabadust ... ja õiglust.
- Odysséas Elýtis, tsiteeritud Kalle Kasemaa eessõnas, lk 13
