Oleander

Harilik oleander (Nerium oleander) on kauniõieline põõsas või väike puu koerakooluliste (Apocynaceae) sugukonnast. Kõige paremini elab subtroopikas, kus ta on dekoratiivtaimena laialdaselt kasutusel.

Proosa

Kõigist Aafrika lindudest on flamingod kõige õrnemat värvi roosad ja punased nagu lendav oleandrioks. Neil on uskumatult pikad jalad ja nende kaela ja keha kaared on pentsikud ja hoolega läbi mõeldud, just nagu ajaksid linnud mingi narri päritud hepikuse tõttu kõik oma asendid ja liigutused nii keerukaks kui võimalik.
- Karen Blixen, "Aafrika äärel". Tõlkinud Riina Jesmin. Mediasat Group, 2005, lk 184

Pealtnäha kõige süütumais taimedes, mis oma õitega meie silma rõõmustavad, on küllalt mürki, et kustutada elu terves linnas. Oma mürgi oleks Dandolini igal ajal võinud ise valmis keeta. Oleander ja käoking, mis kasvasid ta aias, surmaputk ja koerapöörirohi, mida võis korjata umbrohu hulgas. Et neist valmistada surmavat tinktuuri, poleks vaja olnud isegi seda lihtsat laboratooriumi, mille ta mu käsutusse oli andnud. Seda oleks võinud teha ka kõige vaesema mehe köögis.
- Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 137-138

Kui prohvet Muhamedi (Allah ülendagu teda) tütar esimest korda oma kõrvalnaist, darrat nägi, siis sülitas ta maha. Tema pühast süljest tärkas oleandripõõsas, deflaa, uhkete õiekobarate, kuid kibeda mahlaga. Sealt tekkis ütlus: darra marra kif deflaa — kõrvalnaine on mõru kui oleander.
- Leonora Peets, "Maroko taeva all", 1997, lk 164-165

Olen tänulik, et basseini ümbruses on rahulik. Teised lasevad leiba luusse või sõeluvad autodes Les Baux-de-Provence’i viinamägede vahet. Laotan oma rätiku lamamistoolile oleandritest tuuletõkke varjus. Heki tagant kerkib magus muusikakatke, käima unustatud raadio on vaikseks keeratud, et mitte teisi häirida. Kui tuulevirve üle käib, pudeneb minu peale roosasid, valgeid ja fuksiakarva õielehti ja ma kujutlen, et olen pärgadega ehitud ohvrituli ja põlen lõõmava päikese all.
- Sarah Winman, "Plekkmees", tlk Mirjam Parve, 2019, lk 133

Luule

Kuidas läikisid loorberilehed, oleandrid ja orhideed,
kui kuninga mängumehed - hilju vesteldes hilisel ajal -
klaasmajas jõid rummiga teed!

Betti Alver, "Häire". Rmt: B. Alver, "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 436