Tuleohutus

Piibel

• Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale ja see paistab kõikidele, kes majas on.
  • Matteuse evangeelium, 5:15, 1968. aasta piiblitõlge

Luule

OLED SA SURNUD? on tema kirja pealkiri.
Tekst kirjeldab mitmesuguseid viise, kuidas ma tema meelest
surra võisin: kirvemõrtsuka mahalööduna, elutuna
kiirtee pervel, suitsust lämbununa,
kuna ma olen linnatüdruk ja tõenäoliselt ei taibanud, et enne
tule tegemist tuleb siiber lahti teha (ja
kui ma elus juhtun olema, siis siin on YouTube'i link
kamina tuleohutuse teemal, mida vaatama peaksin).

• Cristin O'Keefe Aptowicz, "Mu ema tahab teada, kas ma olen surnud" ("My Mother Wants to Know if I’m Dead"), kogust "How to Love the Empty Air", Write Bloody Publishing, 2018

Proosa

• Mamma istus oma kiiktoolis, õmmeldes laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos petrooleumiga oli klaaskausi põhja asetatud veidi soola, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et lamp kenam välja näeks. See oli ilus.

Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat kaminatuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24)

• Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994

• "Aga minul on lõkke ääres alati väike kartus, et mu habe äkki põlema süttib," rääkis Sammalhabe. "Selleks pole ju palju tarvis, aitab kõige pisemastki sädemest."

"Kui niisugune õnnetus peaks juhtuma, siis pista oma habe aga jälle kähku teevette," andis Kingpool nõu. "Pole midagi, et tee selle tõttu ehk natuke mõrumaks muutub."

Ning Muhv lisas:

"Sinu sammalhabe, kallis Sammalhabe, on meile kõigile tähtis. Sinu sammalhabeme nimel me võime juua ükskõik kui mõru teed."

Sammalhabemele läksid need sõpruseavaldused tõsiselt südamesse.

"Ma tänan teid," ütles ta heldinult. "Ning muidugi püüan ma sädemete eest kõrvale hoida. Loodame kõige paremat." (lk 34)

• Eno Raud, "Naksitrallid", esimene raamat, 1984