Lohe: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. oktoober 2020, kell 00:32

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.

Ma mõistan lindude lendu, ma mõistan kalade ujumist, ma mõistan metsloomade jooksu. Jooksjat saab peatada silmusega, ujujat saab peatada võrguga, lendajat saab peatada noolega. Draakon aga... ma ei mõista, kuidas ta tuult ja pilvi pidi taevasse kandub. Täna nägin ma Lao-zid. Ta on kui draakon!
- Kong Fuzi, tsiteeritud Linnart Mälli eessõnas "Daodejingi" tõlkele. Tallinn: Perioodika, 1979 Loomingu Raamatukogu nr 27

Siis ilmus taevasse aga ka teine tunnustäht:
suur tulipunane lohe —
seitse pead ja ]kümme [[sarv]e, seitse krooni peas;
saba pühkis minema kolmandiku taeva tähtedest
ja paiskas maa peale.
Lohe asutas end Naise ette, kes oli sünnitamas,
et laps — niipea kui ta on sündinud — ära süüa.

Johannese ilmutuse raamat, 12:3-4, tõlkinud Vello Salo

Taevas süttis sõda:
Miikael oma inglitega asus sõtta Lohega.
Ka Lohe ja tema inglid sõdisid,
ent ei saanud võimust.
Neile ei olnud enam aset taevas
ja nad heideti välja —
see suur Lohe,
see muistne madu,
keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks,
kes eksitab kogu ilmamaad —
too heideti maa peale
ja ta inglid koos temaga.

Johannese ilmutus, 12:7-9, tõlkinud Vello Salo

Kui ta oli jalule tõusnud, kerkis tema soomuseline, ogadest kroonitud ja kolme keelega pea purunenud tornist kõrgemale, küünistega esikäpad toetumas linnarusudele. Lohe soomused olid hallikasmustad ning päevavalgus peegeldus neilt otsekui kivitükkidelt. Ta oli lahja nagu hagijas ning suur nagu mägi. Ged vahtis teda aukartusega. Mitte ükski laul ega muistend ei oleks saanud inimmeelt sääraseks vaatepildiks ette valmistada.
- Ursula Le Guin, "Meremaa võlur". Tõlkinud Krista Kaer. Tallinn: Kunst 1994, lk 77

"Te ei saa aru!" röökis turist [Kakslill], et teda üle tiivalöökide hirmsa kohina kuulda oleks. "Kogu elu olem ma tahtnud lohet näha!"

"Kas seestpoolt?" karjus Rincewind. "Pidage lõuad ja ratsutage!"

Terry Pratchett, "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas. Varrak 1997, lk 109

Kirjandus

Karl Ristikivi, "Lohe hambad".
Jevgeni Švarts, "Draakon". Tõlkinud Karin Ruus. Tallinn: Perioodika 1965, Loomingu Raamatukogu nr 28
Anne McCaffrey, "Lohelend". Tõlkinud Liisi Ojamaa. Varrak 1999
Anne McCaffrey, "Lohelaul". Tõlkinud Liisi Ojamaa. Varrak 2001
Khaled Hosseini, "Lohejooksja". Tõlkinud Helje Heinoja. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008

Välislingid

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 <poem>
 Siis ilmus taevasse aga ka teine tunnustäht:
-suur tulipunane lohe —
+suur tuli[[punane]] lohe —
-seitse pead ja kümme sarve, seitse krooni peas;
+[[seitse]] [[pea]]d ja ][[kümme]] [[sarv]e, seitse [[kroon]]i peas;
-saba pühkis minema kolmandiku taeva tähtedest
+[[saba]] pühkis minema kolmandiku taeva [[täht]]edest
 ja paiskas maa peale.
 Lohe asutas end Naise ette, kes oli sünnitamas,
-et laps — niipea kui ta on sündinud — ära süüa.
+et [[laps]] — niipea kui ta on [[sünd]]inud — ära süüa.
 </poem>
 [[Johannese ilmutuse raamat]], 12:3-4, tõlkinud [[Vello Salo]]
@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 <poem>
-Taevas süttis sõda:
+Taevas süttis [[sõda]]:
-Miikael oma inglitega asus sõtta Lohega.
+Miikael oma [[ingel|inglitega]] asus sõtta Lohega.
 Ka Lohe ja tema inglid sõdisid,
 ent ei saanud võimust.
@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 ja nad heideti välja —
 see suur Lohe,
-see muistne madu,
+see muistne [[madu]],
-keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks,
+keda hüütakse Kuradiks ja [[Saatan]]aks,
 kes eksitab kogu ilmamaad —
 too heideti maa peale
@@ 37. rida: / 37. rida: @@
-* Kui ta oli jalule tõusnud, kerkis tema soomuseline, ogadest kroonitud ja kolme keelega pea purunenud tornist kõrgemale, küünistega esikäpad toetumas linnarusudele. Lohe soomused olid hallikasmustad ning päevavalgus peegeldus neilt otsekui kivitükkidelt. Ta oli lahja nagu hagijas ning suur nagu mägi. Ged vahtis teda aukartusega. Mitte ükski laul ega muistend ei oleks saanud inimmeelt sääraseks vaatepildiks ette valmistada.
+* Kui ta oli jalule tõusnud, kerkis tema soomuseline, ogadest kroonitud ja kolme keelega pea purunenud [[torn]]ist kõrgemale, küünistega esikäpad toetumas linnarusudele. Lohe soomused olid hallikasmustad ning päevavalgus peegeldus neilt otsekui kivitükkidelt. Ta oli lahja nagu hagijas ning suur nagu [[mägi]]. Ged vahtis teda aukartusega. Mitte ükski [[laul]] ega muistend ei oleks saanud inimmeelt sääraseks vaatepildiks ette valmistada.
 ** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Kunst 1994, lk 77
-* "Te ei saa aru!" röökis turist [Kakslill], et teda üle tiivalöökide hirmsa kohina kuulda oleks. "Kogu elu olem ma tahtnud lohet näha!"
+* "Te ei saa aru!" röökis [[turist]] [Kakslill], et teda üle tiivalöökide hirmsa kohina kuulda oleks. "Kogu elu olem ma tahtnud lohet näha!"
 :"Kas seestpoolt?" karjus Rincewind. "Pidage lõuad ja ratsutage!"
 * [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas. Varrak 1997, lk 109