Erinevus lehekülje "Nukk" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 523 baiti ,  9 kuu eest
resümee puudub
* Nukud, nukud, nukud! Siin nad ripuvad, tegelastetoa seinakapi klaasuste taga — maast laeni, seinast seina. Loendamatu arv loomi ja linde, poisse ja tüdrukuid, eitesid ja taate, kuningaid ja kuningatütreid. Nad ripuvad siin ilmetute, tühjade kestadena, luitunud ja tolmuste riideräbalatena. Otsid vitriinist huvi pärast mõne vana tuttava välja, võtad kätte — pea vajub tal abitult siia-sinna, jäsemed kõlguvad ebaloomulikult pikkadena ... Nukk ja kuju, kellena see nukk kord sirmil elas — kaks hoopis eri maailma!
** [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973
 
 
* Tollel, mida te eskiisidel nägite, ei ole peaaegu midagi ühist sellega, mida te praegu käes hoiate, see tähendab teie rolli materialiseeritud kujuga, mis on teatri töökojas paljudest detailidest kokku pandud... Kohtumine uue nukuga valmistab pettumuse. See valmistab pettumuse ka sel juhul, kui "vale kuju" pole veel jõudnud teie rolli veresoontesse kasvada, ja samuti siis, kui nuku väline ilme täielikult vastab teie nägemusele lavalisest kujust: nuku "elutu loomus" tõrgub esimesel momendil liiga tugevasti, avaldades vastupanu kõikidele teie soovidele.
** Jevgeni Speranski, "Актер театра кукол", Moskva: Всероссийское театральное общество, 1965, lk 106; ''cit. via'': Dagmar Normet, "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 9
 
 
* Nuku liigutamine, tekst ja laul — kõik komponendid on koos. Ei tohi juhtuda, et ainult laulad ja unustad nuku liigutamise. Oled nagu sunnitööline — kogu aeg käsi püsti. Siis vaata, et sul kõik emotsioonid rappa ei läheks! Unusta oma "surnud" käsi! Sest tehnikud teevad mõnikord eriti raske nuku — puust, raudkarkassidega, ja kõike seda hoia üleval! (lk 11)
** [[Lo Tui]], rmt: [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973
 
 
* Ka siis, kui [[isa]] pidi [[kodu]]st lahkuma ja kui ema kutsuti Sõdurite Abistamise Komiteesse töötama, õppis Beth edasi omaette, nii hästi kui suutis. Ta oli perenaiselik väike olevus ja aitas Hannah't majapidamises, et nendel, kes väljas tööl käisid, oleks mugav ja kena kodu. Ta ei nõudnud teist tasu, kui olla armastatud. Ta veetis pikki rahulikke päevi, ei laiselnud ega tundnud igavust, sest ta väikeses omaloodud maailmas oli tal palju [[sõber|sõpru]]. Ta oli virk nagu [[mesilane]]. Igal hommikul äratas ta oma [[kuus]] nukku, riietas neid — Beth oli veel tõeline laps — ja armastas oma mänguasju, olgugi et nende seas polnud ühtegi veatut ega ilusat. Bethil oli kombeks korjata endale kõike seda, mis õdedele enam ei meeldinud. Amy ei tahtnud endale midagi, mis oli vana või inetu. Beth asutas haigetele nukkudele isegi haigemaja. Kunagi ta ei torganud nõelaga nukkude riidest kehasse, kunagi ta ei riielnud ega löönud neid. Ka kõige inetuma nuku eest hoolitses ta samuti kui teiste eest, söötes, riietades, hoides ja kallistades neid väsimatu [[armastus]]ega.
* Tüdruk — ihuüksi aasal, täpiline nukk taeva tohutu [[klaaskuppel|klaaskupli]] all — ajab [[hein]]ad maas kõigi mõeldavate liigutustega hiigelsületäieks kokku. Laskub põlvili ja tõmbab heinad mõlema käega enda vastu. Heidab väga meeleliselt heinahunniku peale ja haarab sellel kätega ümbert kinni. Kallutab end siis küljele ja riibub ühe käega nii kaugelt, kui käsi ulatab. Roomab hunniku peal enne ühel, siis mõlemal põlvel. Homole tuletas ta meelde kubamardikat, keda ka [[apteeker|apteekriks]] nimetatakse. Lõpuks surub tüdruk terve [[keha]] köiega kokkutõmmatud heinapalli alla ja tõuseb sellega koos aeglaselt püsti. Pall on palju suurem kirjust saledast inimesest, kes teda kannab, — või polnudki see Grigia? (lk 24)
** [[Robert Musil]], "Kolm naist", tlk [[Peeter Tulviste]], [[Loomingu Raamatukogu]] 12-13/1972
 
 
* Austeni südikatel kangelannadel kipuvad olema üsna äpardunud isad, kes kas [[huvipuudus]]est, suurest [[eneseimetlus]]est või lihtsalt elukorralduslikust [[saamatus]]est jätavad oma tütarde elu korraldamise nende endi hooleks. Ärahellitatud noorema tütrena on Emma loonud oma peas omalaadse [[nukuteater|nukuteatri]], mille juht ta ise on ja mille nukkudeks enda teadmata kõik ümberolijad. (lk 532)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
31 188

muudatust

Navigeerimismenüü