Helga Kurm

Helga Kurm (11. jaanuar 1920 – 7. jaanuar 2011) oli eesti pedagoogikateadlane, kultusteose "Sinule, tütarlaps" autor.

Artiklid

• Tütarlaste käitumismaneeri kipub üha enam tulema jooni, mis on omased halvasti käituvaile poistele. Ei peeta paljuks laaberdada, ise poistele alkoholi hankida ja oma suitsukarbist neile suitsu pakkuda. Poisistunud tüdrukud otsekui püüaksid unustada, et kuuluvad naissoo hulka, ega mõtle, et nad kaotavad tohutult palju sellest, mis neide ja naisi on meeldivaks teinud.
• Õigused ja kohustused on naistel ja meestel meie seaduse ees küll võrdsed, ent seadusjärgne võrdsus ei tähenda võrdsust kõigis elunähtustes. Mees ja naine ei ole bioloogiliselt võrdsed ja nende funktsioonidesse ühiskonnas jäävad alati erinevused. Ainult naine sünnitab lapsi ja temale jäävad ka tulevikus suuremad ülesanded laste kasvatamises. Tulevikuski oleneb naisest kodu vaim. Seetõttu peaks naiselikkuse kujundamine algama juba üsna vara. Tütarlapsed peaksid tunnetama, et naiselikkus on olnud ja jääb alati püsima, et selle võim on seotud headuse, uhkuse, puhtusega, et see on seotud tütarlapse väärikusega, endast lugupidamisega, kõrge tundekultuuriga.
• Kirjandites teemal, kuidas tütarlapsed kujutavad ette oma tulevikukodu ja elu selles, kirjutavad küllalt paljud neist, et kodu peaks olema mugav (televiisor, moodne mööbel), aga ei ühtki vihjet sellele, et kodus peaksid olema ka lapsed, abikaasa ja et sellise perekonnakodu eest tuleb hoolitseda ja selle heaks töötada, vastutada teiste perekonnaliikmete eest. Vestlustest tütarlastega ilmneb, otsekui oleks laste ja abikaasa eest hoolitsemine naisele midagi kõrvalist, midagi sobimatut küberneetikasajandil.
• Me ei tohiks perekonnaelu vaadata mitte kui rangelt isiklikku eraettevõtet, kus igaüks ajab oma asju nii, kuidas oskab ja tahab, vaid peaksime laste sünnitamise ja kasvatamise ülendama lugupeetavaks tööks. Pole ju ühiskonnale sugugi ükskõik, kas uusi kodanikke tuleb juurde palju või vähe, ja millised on need, kes kahekümne aasta pärast lähevad tööle tehastesse ja põllumajandusse, kes teadlastena, arstidena, pedagoogidena jätkavad täna koostatud plaanide elluviimist.
• Ema käitumine kujuneb sageli tütrele etaloniks. Siit saab ta lähte oma tulevaste funktsioonide mõistmiseks. Nendes kodudes, kus ema peab oma kutsetöö ja ühiskondlike ülesannete kõrval oluliseks ka laste kasvatamist, kodu hubaseks muutmist, kus laste arenguks on soodne õhkkond, hakkab tütarlaps ema rolli üsna varakult ja õigesti tunnetama. Nendes kodudes, kus ema ka tütart kodu korras hoidma ja toitu valmistama kutsub, tehakse hea eeltöö nende ülesannete mõistmiseks, mis tütrel abielludes täita tuleb. Sellistest kodudest pärit tütarlapsed mõistavad varakult, et ema on kaitstud-tunde looja, lohutaja, mõistev nõuandja ja seda just sisemise harmoonia tõttu, mida emas alati leidub. Kes muu kui ema oma eeskuju ja käitumisega peab mõjustama ka tõeliselt naiselike joonte, tütarlapseliku uhkuse ja enesest lugupidamise kujunemist neius.
• Tütarlastele tuleb varakult rääkida sellestki, et nemad valivad endale kaaslase, nendest sõltub vahekorra laad. On ju naine sajandite vältel olnud suhtlemise laadi määraja. Sellepärast ei tohiks tüdrukud iialgi juua, ei tohiks lubada end käperdada, ei tohiks andestada inetuid repliike ega labaseid sõnu.
  • Helga Kurm, "Kasvamas on naine ja ema...", Edasi, 26.10.1973

"Sinule, tütarlaps"

Tsitaadid väljaandest: Helga Kurm, "Sinule, tütarlaps", 1970, 2. trükk 1977.

• Meie ühiskonnas on kõigil noortel tõepoolest võimalik elukutse valida vastavalt oma eeldustele, oma huvidele. Pidevalt tuleb juurde uusi elukutseid, mille täitjaiks noori töötajaid vajatakse. Ent ka olemasolevad tööalad vajavad Sinu ja Sinu kaaslaste käsi ja mõistust. (lk 5)
• Töötada lüpsjana või karjatalitajana, õmblejana või kokana, lasteaednikuna või müüjana ei ole ühiskonna seisukohalt vähem hinnatav kui teenida ükskõik missugusel teisel kutsealal. (lk 5)
• М. I. Kalinin ütles oma vestluses õpilastega selle kohta niiviisi: "Meil on igasugune töö au sees. Meil pole mingit alamat ega kõrgemat liiki tööd. Au-, kuulsuse-, vapruse- ja kangelaslikkuse asjaks on meie maal nii kivilõhkuja töö kui ka õpetlase töö, nii majahoidja töö kui ka inseneri töö, mi puusepa töö kui ka kunstniku töö, nii seatalitaja töö kui ka artisti töö, mi traktoristi töö kui ka agronoomi töö, nii müüja töö kui ka arsti töö jne." (lk 5; М. I. Kalinin, "Kommunistlikust kasvatusest", Tallinn, 1947, lk 104)
• Et saada arstiks, tuleb Sul õppida 18 aastat. Kas leiad endas kindlust nii mõnestki ahvatlusest loobumiseks, et selleni jõuda? Kas on Sul inimarmastust iga abivajaja suhtes, sügavat kohusetruudust, lahket meelt ja kannatlikkust haigete inimestega suheldes? (lk 5-6)
• Paljud elukutsed nõuavad erilisi eeldusi, vastavaid iseloomuomadusi. Kui Sul neid ihaldatava elukutse tarvis ei ole, tuleb valida hoopis teine töö, millega Sa võiksid edukalt hakkama saada ning tõelist töörõõmu tunda. See on kasulikum Sinule endale ning ka ühiskonnale, sest niiviisi annad Sa oma tööga viimasele suurema panuse ja saad ka ise temalt rohkem hüvesid. (lk 6)
• Ent peale töö oma kutsealal on vaja orienteeruda paljudes muudes ühiskonnaelu küsimustes, mõista nii kunsti kui kirjandust. Ükskõik missuguse tööala Sa endale ka valid, suhtled Sa ikka ja alati inimestega. Seetõttu tuleb Sul õppida tundma inimest, tema sisemaailma. Et suudaksid eesmärgile jõuda, ennast teostada, on vaja püsivust, tahtekindlust, enese kokkuvõtmist. Meie aeg, veel rohkem tulevik, eeldab, et Sa oleksid igakülgselt arenenud inimene. (lk 6)
• Sa elad põneval ajal. Sind ümbritsevas maailmas leiavad aset ulatuslikud muutused. Sotsialistliku ja kapitalistliku maailma vahel toimuvas heitluses on kord vaja Sinugi teadmisi ja oskusi, et kogu inimkonnale kindlustada helge homne. Praegune teaduse ja tehnika erakordselt kiire võidukäik nõuab põhjalikke teadmisi kümnetel elualadel. Pead arvestama sedagi, et kaasajal rakendatakse teaduse saavutused küresti ellu. Laser avastati aastal 1958, möödus ainult paar aastat ja teda hakati kasutama tööstuses. Teadlased väidavad, et juba lähema 25—40 aasta jooksul muutub tootmises üldiseks isejuhtivate masinate süsteem, automaatsüsteem, see aga tahendab revolutsioonilist pööret tööstuses. Sa loed ajalehtedest aina sagedamini mehhaniseerimisest, kemiseerimisest, automatiseerimisest. Tulevikus oled Sina see, kes neid keerulisi protsesse juhib. Teaduslik-tehniline progress ja tööviljakuse pideva kasvu vajadus nõuavad inimvõimete, inimisiksuse järjekestvat arendamist, kasvatamist, õpetamist, nõuavad enesetäiendamist. Tehnilise revolutsiooni võit saavutatakse teaduse relvaga ja Sul tuleb seda relva kasutama õppida. (lk 6)
• Teadmisteta ei ole kaasaegses maailmas võimalik elada ja töötada. Kaasaegse teaduse saavutustes ja ühiskondlikes küsimustes orienteerumiseks ei piisa enam kuidagi kaheksaklassilises koolis omandatud teadmistest ja seetõttu nõutaksegi, et iga noor inimene lõpetaks keskkooli või jätkaks õpinguid kutsekoolis. Et selleni jõuda, pead Sa oskama õppida. Püüa see keeruline kunst võimalikult kiiresti omandada, sellest tõuseb Sulle suur tulu. Tunnid, mis Sa kulutad õppimiseks, enesearendamiseks, ei ole kunagi kadunud. Ükski inimene ei ole iialgi kaevanud, et ta liiga palju teab, küll aga kurdetakse, et teadmistest ei piisa. Mida rohkem inimene õpib, seda täiuslikumalt ta elab, seda kõrgemal arenguastmel ta on. Inimene olla ei tähenda siis ainult väliselt inimese kuju omandada. Üks elusolend on elusam kui teine ja selle määrab õppimisvõime. Seepärast, kuni õpid, seni elad! (lk 7)
• Suur prantsuse kirjanik R. Rolland on oma romaanis "Jean Christophe" väljendanud paradoksaalse mõtte, et enamik inimesi sureb kahekümne- või kolmekümneaastaselt: pärast selle tähtaja möödumist on nad ainult veel enda vastupeegeldus: nende ülejäänud elu möödub selles, et nad ahvivad järele iseennast, kordavad päev-päevalt mehaaniliselt ja moonutatult seda, mis nad on öelnud, teinud, mõtelnud, armastanud noil aegadel, mil nad olid. Kirjanik on täpselt tabanud inimesi, kes on lakanud arenemast, õppimast, kes sammuvad kiire vaimse surma poole. (lk 7)
• Lugemine, uute teadmiste omandamine ja olemasolevate täiendamine on tõsine vaimne töö. See on lugedes töötamine ja nõuab teadlikku aktiivsust. (lk 7)
• Sinu täisväärtuslikuks inimeseks saamiseks on väga oluline, et Sa õpiksid nägema, tundma ja mõistma tõelist ilu. Langetades otsust oma kaaslaste ilu suhtes, lähtud Sa eelkõige välistest tunnustest. Ainult välise ilu hindamine on piiratud lähenemine. Küllap Sa õpid peagi ära tundma sisemist ilu. Sina tahad olla eelkõige ise ilus, tahad teistele meeldida. (lk 8)
• Sul on palju võimalusi ilu nautimiseks. Sa käid kinos, teatris, kontsertidel, laulad oma kooli kooris, võtad võibolla osa rahvatantsuringi või kunstiringi tööst, Hoolitse selle eest, et Sa ei muutuks ühe või teise kunstiliigi suhtes ükskõikseks! õpi kerge muusika kõrval tundma ka nn. tõsist muusikat, mine seiklusfilmide asemel vahel vaatama ka teaduslikke, sügava sisuga ja kõrge kunstilise tasemega filme. (lk 8)
• Hoolitse selle eest, et kino ja teler ei muutuks Sulle vaimse ja kehalise maailma vaesestamise vahendiks, et sinust ei saaks "kinomaan", kes põeb "kinohaigust", kes on nõus kinole ohverdama suurema osa oma vabast ajast ja taskurahast. (lk 8)
• Milleks küll peaks oskama nõeluda, kududa, pesu pesta ja süüa teha plastmasside, aatomi- ja kosmosesajandi naine? Miks peaks ta tundma neid nii palju aega nõudvaid igavaid töid? Ja nii juhtub, et mõni neiu ei oska teedki keeta nagu kord ja kohus, rääkimata korraliku lõunasöögi valmistamisest, korteri korrastamisest, endale pluusi õmblemisest või džempri kudumisest. (lk 8)
• Normaalset kehalist arengut, organismi karastatust, samuti Sinu iseloomu ja tahte kasvatamist silmas pidades on tingimata vaja tegelda kehakultuuri ja spordiga. Kehakultuur tugevdab inimese organismi üldse, mõjub soodsalt lihaste, vereringe ja seedeelundite tööle. Organism karastub ennekõike just lihaste töö kaudu. Närvisüsteemi ja lihaskonna arendamine on ka tahteomaduste arengu aluseks. Tahtejõu tunnuseks on oskus keskendada oma pingutusi mingi Sinu poolt püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Inimesel, kes valitseb oma keha, oma lihaste üle, kelle liigutused on sujuvad ja ilusad, kellel on hea rüht, on seega olemas kõik eeldused, et saada tahtekindlaks, visaks ja võimekaks. (lk 10)
• Ära unusta ka matkamist! Keha karastamisele lisaks õpid Sa matkates hästi tundma oma kodumaad, mõistma tema ilu nii põhjaranniku kõrgel paesel kaldal kui järvedemaal. (lk 10)
• Menstruatsiooni kulgu võivad häirida mitmesugused tegurid. Näiteks hirm eksamite ees, vapustavad teated, kliima muutus, mitmesugused haigused, külmetamine jne. (lk 13)
• Kõige hügieenilisemad on sellised sidemed, mis pärast kasutamist hävitatakse. Neid saad Sa apteegist osta. Ent Sa võid sidemed ka ise valmistada. Kahekordsest marlist õmble 30—40 cm pikkune ja 7—8 cm laiune kott, täida see vatiga ja varusta aasadega. Sidemeid on Sul tarvis 15—20 tükki. Kui Sa kasutad sidemeid korduvalt, siis pese nad otsekohe pärast tarvitamist puhtaks, keeda, triigi kuuma triikrauaga, pane nad järgmise korrani plastikaatkotikesse. Ära kunagi viska neid lahtiselt kappi ega sahtlisse, kus nad võivad toimuda, lisaks mõjuvad nad laialipillatuina äärmiselt inetult ja lohakalt. Muide, kui Sa viibid väljas, vabas looduses, ära siis viska kasutatud sidet põõsa alla või teeveerde. Pane ta paberisse ja peida kas sambla või mulla alla. On äärmiselt ebameeldiv, kui niisugused ülimalt intiimsed esemed puutuvad teistele silma. Seepärast ka kodus kas põleta nad või püüa pesta ja korrastada niiviisi, et see teistele silma ei hakkaks. Ära viska neid kunagi ka klosetipotti, kus nad võivad tekitada ummistusi. (lk 13-14)
• Kui juba pesemisest rääkida, siis pea meeles, et just puberteediajal suureneb higi ja rasunäärmete tegevus ning kui Sa ennast iga päev korralikult ei pese, siis hõljub Sinu ümber terav higilõhn. Sa ise seda ei tunne, sest Sa oled oma naha lõhnaga harjunud, ent kõik teised tunnevad seda ja hoiduvad Sinust eemale. Kas Sa ei ole ise tähele pannud, kui raske õhk on mõnikord võimlas pärast tütarlaste kehalise kasvatuse tundi või duširuumis, kui seal lahti rõivastutakse? Mustus ja higi, nahaeritised, uriin, väljaheide — kõik kokku annavad teravalt tuntava kasimatuseleha. Seepärast pese ennast sageli ja väga hoolega. (lk 14)
• Juba XVIII sajandil väitis J. J. Rousseau, et kõige vastikum on must, kasimata naine, ja küllap tal oli õigus. (lk 14)
• Meie karmil talvel on vaja kanda villaseid sukki ja pükse. See ei ole sugugi hellitatuse ega ajast mahajäämise tunnus, vaid oma organismi kaitsmine põie-, neeru-, munasarja-, munajuha- jt põletike eest. Mõtle sellele, et nende haiguste põdemine võib jätta tõsiseid jälgi Sinu tervisele. (lk 15)
• Täiesti keelatud on neil päevadel ujumine ja vettehüpped. Ka jalg- ja mootorrattal sõitmine on nendega kaasnevate põrutuste tõttu ohtlikud. Kõhuseina lihaste pingutamine suurendab kõhuõõnesisest rõhku ja põhjustab veretulva vaagnaelundeisse, mille tagajärjeks võib olla verejooksu järsk suurenemine ja välu. Ka hoogsad ja kiiretempolised tantsud suurendavad suguelundite täitumist verega ning seepärast on nendel päevadel parem neist loobuda. (lk 16)
• Ära unusta menstruatsioonipäevil eriti hoolikalt järgimast päevarežiimi. Sa vajad neil päevil vähemalt 9 tundi und öösel ja hea oleks, kui Sa päevalgi väikese uinaku teeksid. (lk 16)
• Täiskasvanu olla ei tähenda kaugeltki õigust osa võtta, viimastele ettenähtud meelelahutustest, s. o. ainult neile lubatud filmide vaatamisest, tantsuõhtutest, kohvikus ja restoranis käimisest, vaid see tähendab eelkõige vastutuse suurenemist ning vastutuse täie teadmisega enda peale võtmist. (lk 17)
• Inimesele, keda armastatakse, võib paljugi andestada, ent samuti tuleb teha kõik, et teda halbadest harjumustest võõrutada. Kui aga joomine on muutunud juba igapäevaseks harjumuseks, kui noormees omalt poolt ei ole suuteline ega tahteline enam midagi tegema, siis tuleb säärasest sõprusest võimalikult kiiresti loobuda. Alkoholi mõjul käib inimene alla eelkõige moraalselt. Kohuse- ja vastutustunne kaovad, joodik muutub tahtejõuetuks, sageli julmaks. Ta ei ole üldse suuteline oma käitumist kriitiliselt hindama. Ponnistused pidevalt alkoholi tarvitavat inimest ümber kasvatada enamasti nurjuvad. Ei ole aga midagi halvemat, kui purjutav abikaasa, kes sunnib kannatama nii naist kui ka lapsi. (lk 36)
• Mitte iialgi, mitte kusagil ei tee tütarlaps ettepanekut klaasi tõstmiseks ega vala teistele alkoholi klaasidesse. Ma arvan, et just neiud peaksid looma hukkamõistva õhkkonna iga alkoholi tarvitava noore suhtes, sest purju joob end vaid inimene, kes ei taha või ei oska säilitada oma väärikust. (lk 37)
• Osa poisse väidab, et nad vajavad alkoholi "julguseks". Vilets peab see mees küll olema, kellel endal julgust ei jätku ja kes seda siis otsib viinaklaasist. Tavaliselt vajatakse julgust hoopis selleks, et sooritada tegu, mis on häbenemisväärne, ning seetõttu on alkoholi pruukimine mitmekordselt kahjulik. Julgust, enesekindlust, rõõmu ning reibast meeleolu on tublidel noortel iseendast, tänu nende noorusele. Kindlasti olete suutelised oma koosviibimise alkoholita mööda saatma. (lk 38)
• Kui Sa nooruses viibid korduvalt õhtustel olengutel, kus juuakse, labasusi räägitakse, kus armastus vahetatakse peenrahaks, kergemeelseteks vahekordadeks, siis ei möödu need õhtud ja ööd Sinule pitserit vajutamata. (lk 38)
• Kui ükskord oled "ei" ütelnud, on seda järgmine kord juba hõlpsam teha. (lk 39)
• Hoidu nii palju kui vähegi võimalik kõige halva läbielamisest. Meie närvisüsteem on väga plastiline. Iga elamus jätab sellesse jälje, mis kaob alles närvirakkude hävimisega, s.o. surmaga. Paljud muljed küll ununevad, ent ükski mulje ei möödu mõjutult. Nad võivad paljude aastate pärast uuesti teadvusse kerkida, avalduvad unenägudes, mõjutavad nii või teisiti Sinu hoiakut ja maailmavaate kujunemist. Sellepärast ei olegi ükskõik, millega Sa oma hinge täidad, milliseid muljeid Sa vastu võtad ja säilitad. Inetute asjade nägemine, räpaste mõtete mõtlemine, jõhker käitumine, häbelikkuse ja tagasihoidlikkuse puudumine suhtlemises vastassugupoolega — kõik see inetab isiksust, surub inimesele paratamatult oma pitseri. (lk 39)
• Noored neiud arvavad sageli, et ilu ilmneb ainult inimese välimuses ning hoolitsevad seetõttu oma näo eest, püüavad igati oma kaunidust tõsta värvimise, puuderdamise jms. abil. Noore neiu puhas näonahk on värvitagi ilus, tema juuksed loomulikult kaunid, huuled punased iseenesest Kui neid juba olemasolevaid toone liiga tugevasti üle võõbata või hoopis teistega asendada, toob see kaasa mõõdutunde rikkumise ning ilu labastamise. Ei tohi unustada, et silmade, juuste, naha värv on omavahel kooskõlas. Neist ühte muutes tekib disharmoonia tervikus. Seetõttu mõjubki näiteks juuste värvimine loomulikust toonist erineva värviga kooskõla rikkuvalt ning ilu asemel võidakse jõuda inetuseni. Vägivaldsed kosmeetilised korrektuurid toovad seega ainult ebakõla meie välimuse harmooniasse. Kriitikata järeleaimamisega ainult kuritarvitatakse aastatuhandete vanust kosmeetikat. (lk 41-42)
• Kosmeetilised vahendid peavad aitama inimese isikupäraseid jooni esile tõsta, mitte neid moonutama. Tütarlaps peaks end väga kriitiliselt peeglist üle vaatama ja leidma, kuidas ta on kõige meeldivam, avastama, mis on tema juures ilusat. Igas tütarlapses on tingimata midagi ilusat, tuieb ainult mõelda, kuidas seda alla kriipsutada. (lk 42)
• Edasi tuleks küsida, kas tütarlaps näeb oma elu eesmärki ainult tahtmises meeldida teisele sugupoolele. Kas ei ole see eesmärgi lubamatult madalale seadmine? (lk 42)
• Mõtle veel sellelegi, et inimese bioloogiline ilu ei ole tema meeldivuse määramisel ainuotsustav. Imetlema paneb, veetleb mitte üksnes looduse poolt antud ilu, vaid ka hinge ilu, mille kujunemiseks inimene ise palju kaasa on aidanud ja mida ühiskond hindab. Inimese tõelise ilu kujundavad mitte näo ja keha õiged proportsioonid, saledus, ilusad jalad jne., vaid rikka vaimse palge avaldumine inimese välimuses. Sisemiselt ilus inimene on meeldiv ja suudab meid rõõmustada isegi siis, kui tal välist ilu ei ole. (lk 42)
• Kui Sa tahad, et esimene meeldiv mulje Sinust ei häviks, pead Sa hoolitsema selle eest, et Sul oleks ka meeldiv iseloom. Sinu hoiak, suhtumine ümbritsevasse, peegeldub ka välimuses ja jätab sellele oma pitseri, mis seda tugevamaks muutub, mida vanemaks Sa saad. (lk 42-43)
• On naisi, kes 18-aastaselt on väliselt kaunid, kes aga seetõttu, et nad oma elu mõttetult raiskasid, ei teinud midagi oma sisemise mina täiustamiseks, mõjuvad juba 30-aastaselt läbikulunutena, 40-aastaselt lausa inetutena. Enesevalitsemise puudumine, moraalne laostumine vormivad nende naiste näojooni, need muutuvad lõtvadeks ja eemaletõukavateks. Ja vastupidi, naised, kelle juures headus ja südamlikkus on seotud oma elu targa juhtimisega, kindla maailmavaatega, muutuvad aastatega ilusamaks. Need jooned peegelduvad nende ilmes, hoiakus, esinemises. (lk 43)
• Ilu peab seestpoolt väljapoole särama, kui ta tahab kaasinimeste silmis püsivaks jääda. (lk 43)
• Ilus on esmajoones see, mis on terve. Et säilitada tervist, koos sellega ka ilu, tuleb regulaarselt täita hügieeninõudeid, hoolitseda keha, hammaste, juuste, rõivastuse puhtuse eest, puhkuse ja une eest Maga ennast ilusaks! (lk 43)
• Lõhnaõli ei tohi olla tuntav, vaid aimatav. (lk 43)
• Tõsi, rõivastus on omalaadseks visiitkaardiks meie isiksusele. Seepärast peabki pisut pead murdma, kuidas valida uut kleiti, seelikut, pluusi, et need oleksid maitsekad ja Sulle hästi sobiksid. Kõik, mis on liialt originaalne, mõjub sageli karjuvalt, ülepakutult ja maitsetult. Et maitsekalt rõivastuda, on vaja oskust sobitada stiililt erinevaid rõivastusesemeid Sinu figuuriga ja Sinu eaga. (lk 43-44)
• Hoolitse selle eest, et Sinu riietus oleks piinlikult puhas. Kui Sa kord oled muutunud tähelepanelikuks iga tolmukübeme ja pleki suhtes oma rõivastel, siis mõjutab see ka Sinu psüühikat. Armudes puhtusse, ei talu Sa plekke mitte ainult oma välimuses, vaid hakkad võitlema plekkide vastu ka oma iseloomus. (lk 44)
• Sa tahad olla moodne, ent moodigi ei tohi pimesi kopeerida. Mood ei ole sundus, vaid võimalus. Mood peab sobima Sinu isikuga! (lk 44)
• Usalda pisut rohkem oma ema rõivaste valikul, ta annab Sulle sageli häid näpunäiteid. (lk 44)
• Kaasajal kantakse nii ehtsaid kui ka sünteetilisest materjalist valmistatud ehteid. Viimased ei tohi kunagi imiteerida ehtsaid, neil on oma stiil. Iga materjal peab olema sobivalt töödeldud. Ehted esitavad nõudeid nende kandja maitsele. Nad peavad sobima temaga, tema rõivastusega. Neid ei kanta töö- ega spordirõivastusega, nad kuuluvad piduliku rõivastuse juurde. Ülekuhjamine mõjub eriti halvasti. Tütarlaps, kes korraga paneb kaela kee, kõrva kõrvarõngad, kätte mitu käevõru, sõrme paar sõrmust, muutub ehitud nääripuuks. Ehete kaunistav mõju kaob sootuks. Üks kaunis hõbesõlg või vasest valmistatud kee on küllaldane kleiti kaunistama. (lk 44-45)
• Ehk maksab Sul ehteid valides meeles pidada Pariisi tuntud moelooja Pierre Cardini nõuannet: "Kui naine loodab endale tähelepanu tõmmata silmatorkavate lisanditega, siis riskib ta sellega, et nähakse lisandeid, mitte teda ennast." (lk 45; E. Aleksejev, J. Zarubin, "Pierre Cardin moest", Edasi, 11. oktoober 1979)
• Enesekasvatus on teadlik, plaanipärane, süstemaatiline töö enesega, et täiustada või kujundada uusi omadusi, mis on vajalikud viljakaks tegevuseks olevikus ning tulevikus, ja mis vastavad Sinu poolt püstitatud kõlbelisele ideaalile. (lk 45)
• Need on ju pisiasjad, väidad Sina. On küll, ent väga tähtsad pisiasjad. Hooletus nendes pisiasjades võtab ruttu maad ja võib kergesti ilmneda ka teistes elunähtustes, kanduda üle ka teistele eluavaldustele. (lk 46)
• Tuleb õppida end paremini valitsema, lahti saada halbadest harjumustest, arendada oma loomulikke eeldusi. See on täiesti võimalik.

Inimese psüühika, tunded, tahe, mälu, mõtlemine — see kõik kuulub meile endale, on mõjutatav, plastiline, juhitav. On vaja koostada konkreetne tegevusprogramm enesekasvatuseks ja süs rangelt ennast kontrollida, jälgida püstitatud eesmärgi realiseerimist. (lk 47)

• Enesekasvatus, Sinu psüühika muutmine, on võimalik ainult siis, kui Sa oled otsusekindel ja järeleandmatu. Siin ei tohi loota kergeid edusamme. Esimesed sammud on isegi küllalt rasked, Sa pead olema valmis tagasilangemiseks ja ikka uuesti alustama. On tarvis iseenda vastu üles tõusta, ette võtta pikaajaline iseenese psüühika vallutamine. Saada iseendaks tähendab leida endas kätte midagi olulist, väärtuslikku, mitte ainult enda, vaid ka teiste jaoks, ja osata see peatähtis inimesteni viiä. See ei ole kunagi kerge ega lihtne. Ühte segab füüsiline puue, teist häbelikkus, kolmandat laiskus, neljandat ahvatluste rohkus. Just sellepärast me nii austamegi inimesi, kes ei otsi endale õigustust, vaid saavad raskustest võitu. (lk 48)
• Meie kommunistlik ühiskond vajab kindla karakteriga, tugeva tahtega, hästi kasvatatud inimesi. Tulevase ühiskonna liikmena, perekonnaemana, naisena on Sul vaja kasvatada endast harmooniline, kindla karakteriga inimene. Raja oma õnne alus juba nüüd. (lk 48)

Raamatuid

• "Sinule, tütarlaps", 1970, 2. trükk 1977
• "Üks tõsine jutt lastevanematega", 1970