Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas. Aegade vältel on pakutud välja palju erineva kvaliteediga jumalatõestusi erinevate jumalate osas.

Proosa

Aga lubage siiski küsida," lausus välismaalane pärast mõnda aega kestnud murelikku mõtisklust, "kuidas siis suhtuda jumala olemasolu tõestustesse, milliseid, nagu me teame, on täpselt viis?"

"Mis parata,", vastas Berlioz kahetsevalt. "Ükski nendest tõestustest ei maksa midagi ja inimkond on nad ammu arhiivi andnud. Te peate ju nõustuma, et mõistuse valdkonnas ei saa olla ühtki jumala eksisteerimise tõestust."

"Braavo!" hüüdis välismaalane. "Braavo! Te kordate vana Immanueli mõtet selle asja kohta. Aga naljakas lugu: see rahutu vanamees tegi maatasa kõik viis tõestust ja lõi siis nagu iseenda üle irvitamiseks omaenda, kuuenda tõestuse!"

"Kanti tõestus," pareeris haritud toimetaja peenelt naeratades, "ei ole samuti veenev. Ega Schiller ilmaaegu ei öelnud, et Kanti arutlused selles küsimuses võivad rahuldada vaid orje, ja Strauss naeris selle tõestuse lihtsalt välja."

Berlioz kõneles ja mõtles ise: "Kes ta niisugune küll on? Ja miks ta räägib nii hästi vene keelt?"

"Niisuguse tõestuse eest oleks tulnud see Kant kinni võtta ja kolmeks aastaks Solovkisse saata!" partsatas täiesti ootamatult Ivan Nikolajevitš.

"Ivan!" sosistas Berlioz piinlikkust tundes.

Kuid välismaalast ei üllatanud sugugi ettepanek saata Kant Solovkisse, vastupidi, ta sattus sellest vaimustusse.

"Just nii, just nii," karjus ta ning tema vasak, roheline silm, mis vaatas Berliozi poole, välkus, "see oleks talle just paras koht! Ma ju ütlesin talle tookord hommikueine ajal: "Saagu teie tahtmine, professor, aga te olete midagi veidrat välja mõelnud. See võib küll ilmatu tark olla, aga on hirmus segane. Teie üle hakatakse naerma.""

Mihhail Bulgakov, "Meister ja Margarita". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, 1995, lk 12

Üks preester küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?"

"Jah."

Vimesi haaras teatud eelaimus, mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale.

"Aga jumalad lihtsalt on olemas," väitis preester.

"See Pole Ilmne Fakt."

Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli kiivrisse. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud turvis nirises tema valgelt hõõguvate jalgade ümber loikudesse.

"Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult.

Terry Pratchett, "Savijalad". tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2005, lk 313

Jaan Poska tütar kirjeldab oma mälestusteraamatus nende pere asumist uude kodusse Kadriorus. Aastanumber oli 1907 - aga maja oli elektrifitseeritud. "Elektrijõu kasutamine ei läinud kaugemale kui valgustuseks. Aga üht eset mäletan, mis isa pärastpoole koju tõi - see oli tolmuimeja. Siis kogunes terve pere söögituppa, kus demonstratsioon toimus." Edasi jutustab Veera Poska, kuidas üks neil külas olnud vanaproua hüüatanud: "Kas võib nüüd kahelda, et jumal on olemas, kui niisugune ime meie silmade all sünnib..." (lk 159)
- Mirjam Peil, "Meie kodude kraam", 2011

Mäletad, mis und ma nägin, kui lapsed olid veel väikesed – et Nevada kõrbest leiti tõestus Jumala olemasolu kohta. Unenäos tulvab rahvas vaatama, kogu maailma ajakirjanikud on kohal, räägitakse, et see leid on ümberlükkamatu tõestus. Kõrb ja tasane roostepunane maastik, mis murdub mäemassiivideks, nende vahel sirged, lõputud teed. Ma magasin, nägin und, ärkasin üles. Sellest unenäost jäi minusse jälg. Mitte sellepärast, et ma oleksin usklik, ei tea, võib-olla et olen ka. Mõnikord mõtlen, et olen, aga siis kaob see tunne jälle ära. Vahest just sellepärast nägingi seda und, ma ei saanudki teada, mis see tõestus siis oli, niisugust asja unes teada ei saa.
- Merethe Lindstrøm, "Talvearhiivid". Tõlkinud Riina Hanso, 2016, lk 9

Välislingid