Kaelkirjak

Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis) on väga pika kaelaga Aafrika sõraline, kõrgeim maismaaloom.

Proosa

Kaelkirjak on periskoop kõrbe silmapiiride vaatamiseks. (lk 19)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

Olin aeg-ajalt vaadanud kaelkirjakute liikumist üle tasandiku nende kummalises jäljendamatus taimenõtkuses, nagu poleks tegu loomakarjaga, vaid haruldase pikavarrelise tähnilise hiiglalilleperega, mis aegamisi edasi nihkub.
- Karen Blixen, "Aafrika äärel", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 12

Kirp kaelkirjaku kaelal usub surematusse.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 17

Aknast nende selja taga kostis naerukääksatus ja klaaside kõlin, ning peenike hääl laulis valjult:

" - või kaelkirjakut, kui abiks on sul taburet. Aga siilile sa iial..."

Terry Pratchett, "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 47

Lintsaba on kalade kaelkirjak.
- Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120

Nagu kaamel-leopardi kirjeldanud poeet, oli ka Mingi dünastia Keiser veendunud: ega see polegi mingi kaamel-leopard, vaid tõeline ükssarvik.

Kõigile konfutsianistidele teada-tuntud loom.

Kuigi tol kaamel-leopardil on nii elus kui ka maalil kaks sarve.

Et ajalugu ja hiina tekste mitte väänata, peab tõdema:

esimesel ükssarvikul, kes oli Keeniast pärit, haises jubedamalt ja oli juba maha kärvanud, olid suuremad sarved.

Palees ei vaevanud keegi oma pead küsimusega, miks on ükssarvikul kaks sarve.

Niigi oli selge: kahe sarvega ükssarvik on veel parem ükssarvik.

Undinė Radzevičiūtė, "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. Varrak, 2017, lk 110-111

Luule

Nii istud sa täna: sul põlvede ümber on käed,
suud varjutab kibeda kurbuse joom.
Sa kaugusse vaatad: kuldrannalist Tšaadi sa näed,
seal uitab, kael taevas, üks kirjatud loom.

Ta siredust, sihvakust, õrnust on pilgeni täis,
tal lummutav muster on ehtimas nahka.
Võrdkaunina täiskuu vaid sumedal südaööl näib,
kui järvevee peeglis ta väreleb kahkjalt.

Loom kaugelt just nagu kaljusse pagisev puri,
ta jooks — see on lindude rõõmkerge lend.
Ta kapjade all hellaks saab maailma turi,
öö tulekul marmorist grotis ta sisse seab end

Nikolai Gumiljov, "Kaelkirjak". Tõlkinud Andres Ehin. Vikerkaar 3/1988, lk 1

...
Üldiselt - kaelkirjak ükskord armus antiloopi

Siis kohe algas tramburai
ja ainult vana papagoi
valjult hüüdis oksa pealt:
"Kaelkirjak suur on - küll ta teab!"

...
В общем, так - один жираф влюбился в антилопу

Тут поднялся галдёж и лай
И только старый попугай
Громко крикнул из ветвей
"Жираф большой - ему видней!"

Vladimir Võssotski, "Laul eimillestki ehk *Mis juhtus Aafrikas" ("Песенка ни про что, или Что случилось в Африке", 1968); laul on tuntud ka nime all "Kaelkirjak"

Kirjandus

Andrus Kivirähk, "Kaelkirjak". Tallinn: Tiritamm, 1995
Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018
Mark Twain, "Huckleberry Finn"