Kairi Kreegipuu

Kairi Kreegipuu 2022. aasta Arvamusfestivalil

Kairi Kreegipuu (sündinud 5. novembril 1973) on eesti psühholoog, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor.

Artiklid

• Mõnikord heliseb meil peas muusika. See muusika võib olla üsna erineva päritolu ja loomusega, muusikalistest hallutsinatsioonidest peas kummitava muusikapalani. Kõiki neist võib esineda ka täiesti tervetel inimestel, aga peas kummitavad viisid on kindlasti kõige levinumad. Peaaegu igaüks on neid kogenud, mehed ja naised võrdselt sagedasti, muusikaliselt haritud inimesed sagedamini kui muusikavõõrad. Enamasti on kummitavad viisijupid lühikesed (kuni poole minutilised) kiiretempolised, hästi meelde jääva meloodia ning sõnadega osad paladest.
• Üpris sageli pole meil ka midagi kummitavate viiside vastu. Pigem vastupidi - need on meeldivad, võib-olla isegi kutsuvad esile positiivseid mälestusi. On isegi arvatud, et kummitav lugu aitab selle looga seotud mälestusi salvestada. Näiteks jääb loo kordamisega koos meelde ka sellega koos esinenud fakte või mälestusi, nagu näiteks see, mis kontekstis, kus, kellega koos või milliste tunnetega seda lugu kuulsid. Meeldivad lood võivad seega aidata isegi õppida!
• Kui aga peaks olema mingil põhjusel kindel soov kummitav viis katkestada [---], tasub seda teha mõne teise ja kohasema viisi teadliku omaette kordamisega. On näidatud, et selleks sobivad tuntud ja iseenesest samuti hea kummitamispotentsiaaliga lood, näiteks hümn või sünnipäevalaul, aga on soovitatud ka nätsu närimist ehk mälumisliigutusi.
  • Kairi Kreegipuu, "Lugeja küsib: miks mind laul peas kummitab?", ERR, 29.06.2021

• Summa summarum on naisteadlasel samad šansid edu saavutada kui meesteadlasel, sest produktiivseid aastaid võiks neil olla enam-vähem võrdselt. Paraku päris nii see sageli ei lähe, sest ligi 9-aastane naiste pikem eluiga antakse neile täiesti valel ajal, vanaduses. Selleks ajaks on "alla 35"- või "kuni 5 a doktorikraadi kaitsmisest"-rongid vahejaamadega "Stardigrant" või "Mobiilsustoetus" juba püüdmatult minema kihutanud.
• On õige, et ellu jäävad või edu saavutavad paindlikud, aga teadlase puhul peavad paindlikud olema ka mitmed teisedki pereliikmed. Abikaasa ei pruugi samuti töötada ilmtingimata akadeemilises maailmas ega olla valmis varmalt oma tööd jätma. Teadlase lapsed ei pruugi olla superkohanejad ning ka teadlase pereliige (nt vanem) võib vajada igapäevast hooldamist. Võib seega üsna kergesti leida takistusi, mis ei lase teadlasel astuda rongile, mis kokkuvõttes tagab põhimõttelise grandikõlbulikkuse, aga enne seda viib ta 1-3 aastaks välismaale.
• Tean oma kogemusest, et laps võib omamoodi isegi perfektsionismi ravida ja ajaplaneerimist õpetada. Lapse sünniga lähevad väga paljud asjad noore ema kontrolli alt välja. Näiteks ei ole ette teada, kas ja millal saab leida seda 80% aega, millega kirjatööd/projekti/analüüse veel 20% paremaks viimistleda. Viitan siin sellele, et täiuslikkusele püüdlevate teadlaste silmale pole ükski töö päris veatu ega valmis ning palju aega (näiteks 80% kogu tööle kuluvast ajast) lähebki viimase lihvi andmisele.

Tulemus ja põhisisu saab paika küllaltki kiiresti (näiteks 20% ajaga). Vahel võivad noore ema pooleliolevad projektid, käsikirjad jm olla olude sunnil pikka aega ootel (kasvõi täiesti argisel põhjusel, et laps on haige) ning selle teadmata pikkusega aja jooksul ei lähe failid ise paremaks ja on lausa oht, et endalgi läheb meelest, mis seal kirjas ja miks. Seega - tuleb õppida töid (ka neid, mis pole päris läikima lihvitud) kaastöötajatele saatma! Laps on suurepärane perfektsionismi ravim!

• Ise sain lapsega tööalaselt reisides teada, et 4-kuune imik on naise ehe, mitte puue, ja see selgus täpsemalt lähetuse kulude katmisel. Kandsin lapsega seotud lisakulud loomulikult ise, kuigi näiteks liikumispuude lisakulud kandnuks ilmelt tööandja. Aga see seik oli ka omamoodi uhke tõestus sellele, et laps on luksuslik kaunistus, mitte ajutine liikumistakistus!
  • Kairi Kreegipuu, "Laps on nais(teadlas)e ehe!", Delfi Forte, 2. september 2020

• Ajast aega on üritatud ennustada, kas veel sündimata laps on poiss või tüdruk. Näiteks viitavat raseduse algusaegade hommikune iiveldus tüdrukule või konkreetne ümmargune pall-kõht poisile. Tänapäeval on tulevase ilmakodaniku sugu ennustada püüdev rikkalik rahvapärimus unustusehõlma vajumas. Juba üsasisese arengu keskel suudavad arstid ultraheli abil vanematele öelda, kes neil sünnib. Seda muidugi juhul, kui beebi soostub ennast sobivalt näitama. Ning loomulikult esineb ka eksimisi, mis on küll peamiselt ühesuunalised. Sellele vaatamata tahab enamik tulevasi lapsevanemaid kingipaki siiski avada ja laseb endale lapse soo teatavaks teha. Huvitav, miks? Tegelikult väidavad vanemad ju otsekohe, et neil on täiesti ükskõik, kumb sünnib – peaasi, et laps oleks terve. Mõlemal juhul on neil kummalisel kombel õigus. Meie ühiskond on viimastel kümnenditel muutunud palju liberaalsemaks ning juba kaua aega ei pea vanemad kasvatama pojast kohapärijat või kütti ning tütrest ilmtingimata toimekat perenaist, kelle haridustee piirdub külakooliga.
• Nüüdisaegses ühiskonnas määrab just nimelt üldine vaimne võimekus rohkem kui mis tahes muu üksiktunnus ära sissetulekute taseme. Päritoluperekonna rikkus, väärikad sugulased kõrgetel kohtadel, silmapaistev andekus mingis kitsas valdkonnas või õnnelik juhus ei tule muidugi kunagi kahjuks. Siiski on keskmiselt kasulikum sündida nutika, kuid vaesena, mitte aga rumala, ent rikkana.
• Tõenäoliselt valivad tagasihoidlike võimetega ja silmapaistvate võimetega inimesed ka erinevad ametid, edasine on aga juba selle valiku loomulik jätk. Nii on, kuid see pole mitte kogu tõde! Andekamad teenivad isegi samas ametis rohkem kui kesisemate võimetega inimesed. Pole ka imestada, sest taiplik uksehoidja suudab lisaks ukse avamisele ja sulgemisele veel ka klientidega meeldivalt suhelda, neid meeles pidada, asjalikult ja täpselt nõu anda ja konflikte lahendada.
• [K]uigi rahva kujutluses on professor üks lõpmata hajameelne, kuigi väga tark mees, erineb andekas inimene vähem andekast just selle tõttu, et suudab kiiremini probleeme lahendada. Probleemide all tuleb mõista nii elus ettetulevaid olukordi kui ka midagi hoopis üldisemat – informatsiooni tajumist, eristamist, selekteerimist ja analüüsimist. Tänapäeval arvatakse, et selle tagab aju omadus levitada erutust kiirelt ja ilma vigadeta ühest piirkonnast teise. Piiramatu ajavaru korral võivad kõik edukaks osutuda. Elus aga on tihti nii, et oodata ei saa.
• Soolised erinevused ilmnevad seega juba üsna lihtsates valdkondades. Tajumise kohta ongi teada, et lisaks stimulatsioonile endale, vanusele, hingeseisundile ja meeleorgani tervislikule olukorrale mõjutab ka tajuja sugu seda, milline tajukujund parasjagu tekib. Naiste lõhna- ja maitsemeel on teravam ning lõhnamälu ja puutetundlikkus parem kui meestel. Nägemises ja kuulmises on erinevused spetsiifilisemad, näiteks kohanevad naised pimedusega kiiremini kui mehed.
• Üsna huvitav on see, et katses, kus osalejad pidid hindama, millal toimub kokkupõrge nende poole sõitva liiklusvahendiga, hindasid naised seda aega oluliselt lühemaks kui mehed, kuigi nii mehed kui naised alahindasid kokkupõrkeni jäävat aega. Pole päris selge, kas naised tajuvad liikumist kiiremini või vahemaid lühemana. Ajataju vallast on aga teada, et mehed hindavad ajaintervalle tegelikust lühemaks, naised pikemaks. Kuigi "tühi" ootamiseaeg on igaühe jaoks liiga pikk, peaks see siiski eriti ränk taluda olema just naistele.
• [K]uigi paremast kõrvast jõuavad närviteed mõlemasse ajupoolkerasse, on vasakule suunduv närvitee võimsam. Kui siis näiteks dihootilise kuulmise testis esitada erinevaid sõnu samaaegselt mõlemasse kõrva, identifitseeritakse oluliselt täpsemini sõnu, mis on esitatud paremasse kõrva ehk siis peamiselt vasakule poolkerale, mis tegeleb verbaalse informatsiooni töötlemisega. Samas tuntakse kergemini ära meloodiaid, kui need on esitatud vasakusse kõrva. See ei tulene muidugi mitte kõrvade, vaid aju ehituse iseärasustest.
• Võimekusest on mõistlik mõelda analoogiliselt mingite teiste bioloogiliste tunnustega, näiteks pikkusega. See tähendab, et kuigi mehed on keskmiselt pikemad kui naised, võib igaüks natuke ringi vaadates leida küllaga vastupidiseid näiteid. Ning enamgi veel, kuigi pikkus seostub sageli inimese kaaluga ja näiteks jalanumbriga, st pikemad inimesed kaaluvad rohkem kui lühemad ning nad kannavad suuremaid kingi, pole needki seosed absoluutsed.
  • Kairi Kreegipuu, "Mehed, naised ja vaimne võimekus", Horisont 3/2002