Osa

Proosa

65. Ja looduse autor on osanud [pu] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [artifice] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [reconnu], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [sous-divisée], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada universumit.

66. Millest on näha, et mateeria vähimaski osas leidub loodute, elusolendite, loomade, entelehhiate, hingede maailm.

67. Mateeria iga osa võib mõelda [conçue] taimi täis aiana ja kalu täis tiigina. Aga taime iga raag, looma iga ihuliige, tema kehamahlade iga tilk on veel üks säärane aed või säärane tiik.

Gottfried Wilhelm Leibniz, "Monadoloogia".

Igal oma kestvuse hetkel on loodus kokkukuuluv tervik; igal hetkel peab iga üksik osa temast olema selline, nagu see on, kuna kõik ülejäänud on sellised, nagu nad on; ja sa ei võiks ühtki liivatera kohalt liigutada, muutmata seeläbi, vahest sinu silmale nähtamatult, midagi kõigis tohutu terviku osades. Aga iga selle terviku hetk on määratud kõigi möödunud hetkede poolt ja määrab kõik tulevased hetked; ja sa ei või praegusel hetkel ühegi liivatera asukohta teisiti mõelda, kui see on, olemata sunnitud kogu minevikku kuni üles määramatuseni ja kogu tulevikku kuni alla määramatuseni teisiti mõtlema.
- Johann Gottlieb Fichte, "Inimese määratlus", esimene raamat "Kahtlus". Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 22

Loomade teadvus on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial aega sellele, et oma kogemust osadeks jagada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad ilma on jäänud. Kogu universumi sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunud objektidena, (a) kellega paarituda, (b) keda või mida süüa, (c) kelle eest ära joosta või (d) kes on kivid. See vabastab teadvuse ülearustest mõtetest ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia ja närimiskummi järada.
- Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 81

Kõigis perekondades on oma saastatud alad, maasse kaevatud vanad jäätmed või radioaktiivsed isotoobid või kangajäänustega luukered. Me kõik väldime neid, viisakusest või hirmust, või sellepärast, et ületamatult raske on kogu elu puhtaks teha ja laiali lammutada ja osad läbi autoklaavi lasta.
- Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016, lk 159

Armastatakse neid, kellega koos olles saab vaba voli anda nendele osadele endas, millega tuntakse end kodus ja mugavalt, olgu need osad siis kahjustatud või terved, katkihõõrutud või läikivalt siledad.
- Lena Andersson, "Isiklikult vastutamata", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 11-12

Tasakaalulises ökosüsteemis peab kõik, mis kasvab, kõlbama kellelegi süüa, kõik, mis toodetakse, ka tagasi toodeteks saama. Kuna inimesed on ökosüsteemi osad, siis puutuvad kõik me tegevused ja plaanid ökosüsteemi protsessidesse.
- Kalevi Kull, "Ökosüsteemsus". Schola Biotheoretica nr 44. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 2018, lk 7−22

Juba ülikool ise on oma olemuselt universitas. Miski, mis koosneb paljudest ühikutest ja on samas jagamatu, aga kokku pandud nõnda, et tervik on tohutult võimsam kui osade lihtne summa.
- Tarmo Soomere "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, 11/2019

Luule

Mefistofeles: Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.

Johann Wolfgang Goethe, "Faust". Tõlkinud August Sang, 1972, 2. trükk, I osa, lk 38

Olen osa sellest igihaljast puust,
veel ihkan anumais ta mõrkjat maiku,
ta ühes okastega kasvatas mu juust,
ta elas minu verre oma pehmet vaiku.

Rein Sepp, "... Olen osa sellest igihaljast puust", cit. via "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334

Kirjandus

Juhan Viiding, "Osa", 1991