Mürgitamine

Piibel

Häda sellele,
kes joodab ligimest,
pannes joogi hulka oma viha,
et jooja joobnuks jääks
ja jootja saaks vaadata tema alastiolekut.

Habakuk 2:15

Proosa

[Keemik James Lubbock:] "Arvestades seda, kui lahkesti me kriminaalprotsesside käigus üldsust informeerime, et kahest või kolmest arseeniterast piisab ükskõik kui vintske vastumeelse isiku edukaks kõrvaldamiseks, on päris üllatav, kui pillavalt inimesed mürkidega ringi käivad. Mitte ei võta õppust. Iga jooksupoiss, kes oleks niisama asjatundmatu nagu keskmine mõrvar, saaks oma töökohas jalaga tagumikku." (lk 54)
[Doktor Penberthy:] "Teate, see oli kole lihtne... see ongi kõige kuratlikum. Vanamees tuli ise kohale ja andis ennast minu kätesse. Ütles ühe hingetõmbega, et mul pole vähimatki väljavaadet seda raha saada ja teise hingetõmbega küsis rohtu. Mul tuli ravim ainult kahte kapslisse panna ja öelda, et ta need kell seitse sisse võtaks. Ta pani kapslid oma prillitoosi, et ta neid mingil juhul ära ei unustaks. Ei jäänud isegi ühtki pabeririba, mis mind reeta oleks saanud. Ja järgmisel päeval tuli mul ainult uus rohi muretseda ja pudel täis panna. Ma annan teile selle apteekri aadressi, kes mulle digitaliini müüs. Lihtne... see oli naeruväärne... inimesed annavad meie kätte niisuguse võimu..."
[Kolonel Marchbanks:] "Ma mõtlen mõnikord, lord Peter, et mõnele noorele mehele on sõda halvasti mõjunud. Aga muidugi pole nad kõik väljaõppinud sõdurid ja seal on suur vahe. Seda olen ma küll tähele pannud, et autunne pole enam see, mis ta oli minu poisipõlves. Siis ei leitud inimestele nii palju vabandusi: teatud asju tehti ja teatud asju ei tehtud. Tänapäeva mehed — ja pean kahjuks ütlema, ka naised — lubavad endale käitumist, mis on minule täiesti arusaamatu. Ma saan aru, kui inimene sooritab mõrva vihahoos — aga mürgitamine — ja siis asetada hea ja kombeline tütarlaps säärasesse kahtlasesse olukorda — ei! Sellest ma küll aru ei saa." (lk 227)
- Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013

Et arseeni paljudel ühenditel pole maitset, on ta olnud eelistatuim vahend inimeste tapmiseks juba ammu enne Borgiaid ning kuni tänapäevani välja. Arseeni leidub Inglismaal korstnate nões ja teda peetakse koos teatud aromaatsete süsivesinikega nõe kantserogeensete omaduste põhjustajaks, mis tehti kindlaks ligi kakssada aastat tagasi ühe inglise arsti poolt. On teada kogu elanikkonda haaranud pikaajalisi kroonilisi arseenimürgistusi. Arseeniga reostatud keskkond on samuti põhjustanud hobuste, lehmade, kitsede, sigade, hirvede, kalade ja mesilaste haigusi ning surma. Niisugusest kuulsusest hoolimata tarvitatakse arseeni sisaldavaid pulbreid ja pritsimisvedelikke laialdaselt. Arseeniga ülepritsitavas puuvillarajoonis Ameerika Ühendriikide lõunaosas on töönduslik mesindus peaaegu välja surnud.
- Rachel Carson, "Hääletu kevad". Tõlkinud Ain Raitviir. Tallinn: Valgus, 1968, lk 26

Ma kergitasin kulmu. "Kõhulahtisti? Pulmakingiks? Võib-olla mõned peaksid seda kohaseks, aga mina viin taimi, mida saab mägedes istutada ja kasvatada. Ma ei usu..."

"See ei ole pulmakink. See on sulle."

Ma võtsin kukru segaste tunnetega vastu. See oli erakordselt tugevatoimeline lahtisti. "Ma tänan sind, et sa minu peale mõtlesid. Aga tavaliselt reisihaigused mind ei vaeva ja..."

"Tavaliselt ei ähvarda sind reisimise ajal mürgitamise oht."

"Kas sa tahad ehk mulle millestki rääkida?" Ma püüdsin hääletooni kergeks ja naljatlevaks teha. Ma igatsesin tol hetkel taga Narri tavalisi kõveraid ilmeid ja |pilkamisi.

"Ainult seda, et sa talitaksid arukalt ning sööksid neid toite, mida sa oma käega pole valmistanud, väga tagasihoidlikult või üldse mitte."

"Kõigil söömingutel ja pidustustel, mis seal toimuvad?"

"Ei. Ainult nendel, mille ajal sa soovid ellu jääda." (lk 403)

Ta heitis pilgu uksele hetk enne seda, kui Kettricken sealt sisse astus. Kui ta oli tuppa sisenenud, lükkas Rurisk eesriide ette ning võttis õe käest kandiku. "lstu maha," ütles ta talle karmilt. "Ja vaata, milline on teine mõrtsukaga käitumise viis." Rurisk tõstis kandikult raske kruusi ning jõi sellest suure lonksu, enne kui kruusi mulle ulatas. Ta heitis Kettrickenile veel ühe pilgu. "Ja kui see oli mürgitatud, siis tapsid sa just praegu ka oma venna." Ta murdis õunakoogi kolmeks tükiks. "Valige üks," sõnas ta mulle, võttis siis selle tüki endale ning andis minu järgmise valiku Kettrickenile. "Et te veenduksite, et toidul ei ole midagi viga."

"Ma ei näe erilist põhjust, miks te peaksite andma mulle mürki täna hommikul pärast seda, kui te tulete ja ütlete, et mind mürgitati eile õhtul," tunnistasin ma. Kuid mu maitsemeel oli ärgas ja otsis vähimatki kõrvalmaiku. Midagi sellist aga polnud. See oli rammus kihiline kook, mis oli täidetud küpsetatud õunte ning vürtsidega. (lk 435)

Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000

Vaata ka

Mürk